Mida Raivo Hein teeks:

  • Saadaks poliitikud turule konkureerima ning tooks juhtima spetsialistid
  • Ei kardaks riigivõlakirju välja anda. Saadud raha investeeriks olulistesse projektidesse ja taristusse.
  • Lõpetaks olematu keskmise eesti inimese järgi toimetamise ning jagaks abi inimestele, kellel seda tegelikult tarvis on.

Hein märkis, et riigis püütakse võtta kõike keskmiselt ja sellele keskmisele külvatakse ka abi. „Minul ei ole vaja ka riiklikku pensioni, oleksin valmis sellele alla kirjutama ja ise enda eest hoolitsema. Aga seda võimalust mul ei ole,“ rääkis Hein.

Jürgen Ligi on Heinaga vajaduspõhiste toetuste osas nõus kinnitades, et riik peabki kõige nõrgemaid aitama. „Meie probleem on see, et kõiki püütakse võrdselt õnnelikuks teha. See on sigadus,“ lausus Ligi.

Raivo Heina sõnul tuleks riigijuhtimisse kaasata rohkem spetsialiste. Hea näitena tõi ta välja Erkki Raasukese ning Aivo Adamsoni. Heina sõnul võiks riiki juhtida sarnasemalt ettevõttele. Kuna riigil ja ettevõttel on erinevad ülesanded ehk üks peab tagama riigi toimimise ning teenused ja teine teenima kasumit, siis Heina sõnutsi võiks mudel olla vahepealne ehk sarnane mittetulundusühinguga.

Jürgen Ligi on jätkuvalt riigivõlakirjade väljalaskmise ja laenuvõtmise vastane. „Riigivõlakiri. Mis instrument see on? Riigi üks ülejõu kulutamise vahend,“ lausus Ligi, lisades, et Euroopa eelarvereeglitega on meil raskusi ning oleme piiripeal. „Kõik riigid, kes on laenu peale läinud, on jäänud seda võtma,“ kinnitas ta.

Ligi ei ole ka nõus, et ettevõtjad sobiksid riiki juhtima, sest riigi funktsioonid on hoopis teised. Seetõttu ei võtaks ta peaministrina ei Raivo Heina ega ka Erkki Raasukest ministriks. „Tal ei ole seda riigisoont ja ettevalmistust ja ta ei õpiks selles eas enam ümber,“ lausus ta Heina kohta. „Ärme meid kolme paiguta ümber nagu nuppe. Me elame vabas maailmas, kus kõik teevad oma vabad valikud,“ lausus Ligi vastuseks hüpoteetilisele küsimusele, kas ta võtaks peaministrina debatikaaslase valitsusse.

Debatti saab järelvaadata siit.