EL-i seadusandlus on saavutanud hiigelmahu – aasta tagasi hinnati rohkem või vähem siduvate dokumentide maht umbes 134 500-le. Seda mahtu võib kritiseerida, kuid EL-i õigusaktide hulgas on ridamisi selliseidki, mis on ettevõtjale õigussuhetes (EL-siseste) välispartneritega praktiliseks abiks. Kuna needki lakkavad Ühendkuningriigile EL-ist väljaastumise korral kohaldumast, tasub suhetes Briti koostööpartneritega tulevikku silmas pidades pöörata tähelepanu kolmele aspektile.

  • 1. Lepingutes on soovitav fikseerida lepingule kohalduv õigus. EL-is on lepingutele kohalduv õigus reguleeritud nn Rooma I määrusega, mis määrab kindlaks, missuguse riigi õigus kohaldub, kui pooled ei ole ise teinud kohalduva õiguse osas valikut. Ühendkuningriigi EL-ist lahkumisel määrus Ühendkuningriigile enam ei kohaldu.
  • 2. Lepingutes tasub kokku leppida, kus lahendatakse võimalikud lepingust tulenevad vaidlused. Kohtualluvus on EL-is reguleeritud Brüssel I määrusega. Brüssel I jätab pooltele üsna vabad käed kokkulepeteks, kuid täidab lünga, kui pooled jätavad vaidluste lahendamise koha kokku leppimata. Kui Ühendkuningriik lahkub EL-ist, siis Brüssel I määrus Ühendkuningriigile enam siduv ei ole.
  • 3. Kui Ühendkuningriigis asuva või seal vara omava äripartneriga on vaidlus juba seljataga ja otsus käes, siis on mõistlik mõelda otsuse täitmisele pööramisele. Brüssel I määrus näeb ette, et EL-i liikmesriigid tunnustavad ja täidavad vastastikku üksteise kohtuotsuseid. Praegu pole teada, milline režiim asendab tulevikus suhetes Ühendkuningriigiga Brüssel I. Küllap on tõenäoline, et EL sõlmib Ühendkuningriigiga otsuste tunnustamise ja täidetavuse tagamiseks kokkuleppe, nii nagu see toimub praegu suhetes Norra, Islandi ja Šveitsiga. Sama lihtne aga, kui on 2015. aasta algul kehtima hakanud ümbersõnastatud Brüssel I valguses otsuste EL-i piires täitmine, Ühendkuningriigi kohtuotsuste Eestis ja Eesti otsuste Ühendkuningriigis täitmine tulevikus ilmselt siiski ei ole.

Kui Ühendkuningriigis asuva lepingupartneriga on kokku lepitud, et vaidlused lahendatakse vahekohtus, siis Brexit muudatusi kaasa ei too. Vahekohtuotsuste tunnustamist ja täitmist reguleerib ülemaailmselt nn New Yorgi konventsioon, millega on liitunud üle kolmveerandi kõigist riikidest, nende hulgas nii Ühendkuningriik kui Eesti. Ühendkuningriigi EL-ist lahkumine New Yorgi konventsiooni kohaldamist ei mõjuta ehk vahekohtuotsuseid tunnustavad Eesti ja Ühendkuningriik muutumatult edasi.