Kolme aasta pärast rongiga Haapsallu? Raudtee tuleb, aga ronge veel ei ole
Esialgu keskendutakse Riisipere-Turba raudteelõigule. „Üks samm korraga,“ nagu ütleb Läänemaa Raudtee juhatuse kuuluv Rein Riisalu.
Ettevõte prognoosib lõigu investeeringute eelarveks 6,2 miljonit eurot ning raudtee ehituslikust vaatest olllakse Riisalu sõnul graafikus, et Riisipere-Turba vahel võiksid reisirongid sõita alates 2016 lõpust.
See tähendab, et järgmise aasta septembris oleks rööpad maas, seejärel kontaktvõrk üles, raudteeülesõidud korda ning siis võiks juba kasutusluba taotleda.
Rongiliikluse korraldamine Eestis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rida, nii et Tallinna-Haapsalu rongiühendus eeldab ettevõtjatel ka koostööd ministeeriumiga. Raudteel on mõte aga vaid siis, kui sellel hakkavad sõitma rongid ning selleks peab ettevõte praegu läbirääkimisi ministeeriumiga. Ettevõtte teeb infrastruktuuri ja riik pikendaks praegu Riisipereni sõitvad reisirongid Turbani.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist vastati praegu Ärilehele napilt vaid seda, et kohtumised toimuvad, kuid siduvaid lepinguid seni sõlmitud ei ole.
Ettevõtjad optimistlikud
Kui riik on veel kergelt skeptiline, siis ettevõtjad on optimistlikud ja loodavad, et Turba realiseerumisel on riigil julgus teha ka samm Haapsalu või isegi Rohukülani. Riisipere-Turba on kavandatud nii, et ei eelda automaatselt Haapsaluni pikendamist.
Riisipere-Turba lõiku vaadatakse Riisalu sõnul kui pilootprojekti. „Selle eesmärgiks on välja selgitada, kui palju see raudtee ehitus – arvestades, et tamm on ajalooliselt olemas; töid saab teha tingimustes, kus olemasolev rongiliiklus ehitust ei sega; Rail Baltic ei ole raudteetööde hindu kergitanud, EURIBOR on väga madal – tegelikkuses maksab,“ selgitas ta.
Kogu raudtee taastamise kohta on seni igasuguseid arvevälja käidud. „Teeme piloodi ära ja siis on näha, milline on tegelik hinnatase ühe kilomeetri ehitamiseks. Eesmärk on finantseerida töid maksimaalses mahus odava rahaga pankadelt. Pankade nõutud omaosaluse katavad AS Lääne Raudtee omanikud,“ lisas Riisalu.
Tasuvusuuring paljulubav
Tasuvusuuring lõigu ehitamiseks tehti 2011 aastal Norra/EMP finantsvahendite toel. Stsenaarium „Turba rong“ näitas Riisalu sõnul positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju. „Kõige suuremat rolli positiivses efektis andis reisijakasu – Turba elanikele ja Turbasse tööle/kooli sõitjatele muutus transpordikasutus märgatavalt paremaks,“ märkis ta.
„Seega kui riik on otsustanud, et rongiliiklus on mõistlik Riispereni ja soetanud selle tarbeks uued elektrirongid, siis miks mitte 6,5 kilomeetrit pikem liin Turbani? Paraneb ju nende rongide täituvus, mis niikuinii käigus,“ leiab Riisalu. „Ma olen täiesti kindel, et Elron suudab Turbas bussidega väga edukalt konkureerida ning valdav osa ühistranspordi kasutajatest Turbas eelistaks rongi.“
Seega hetkel on veel mitmed küsimused lahtised, kuid läbirääkimised käivad. Riisalu sõnul on mõistetav, et tegemist on riigile olulise otsusega, mistõttu on arusaadav, et kõik küsimused on vaja läbi arutada ja mõlemale osapoolele sobivad lahendused leida enne lõplike seisukohtade võtmist.
