Kogu kaubavedu Venemaale, mis hõlmab transiiti, eksporti ning väljavedu tolliladudest 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani vähenenud brutokaalu järgi 1,2 miljonit tonni ehk üle 60%. Nimetatud perioodil moodustas transiit üle poole, eksport 40% ja väljavedu tolliladudest alla 10% kogu kaubaveost Venemaale.

Vähenenud väljavedu Venemaale on avaldanud mõju teatud transpordiliikidele. 2013. aasta algusest kuni 2016. aasta I poolaastani on üle poole Venemaale eksporditava kauba kogusest veetud maanteed mööda ning natuke alla poole raudteed mööda. Maanteetranspordi kogused on ligi kolm korda vähenenud. Sellest tulenevalt võib väita, et maanteetranspordil on olnud oluline mõju idasuunalisele teedevõrgustikule ja idapiiril toimuvale. 2016. aasta I poolaastal Venemaale viidud kaubast 53% on liikunud maantee-, 43% raudtee- ja vaid 3% meretranspordiga. 2% kaubaveo puhul on transpordiliik määramata.

Eksport on vähenenud Eesti tootjatest sõltuvalt

Peamiselt ekspordivad Venemaale kaupa töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse ja laonduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Kolme aastaga on kaupade eksport Venemaale vähenenud töötleva tööstuse sektoris 80%, hulgi- ja jaekaubanduse sektoris 60% ja veonduse ja laonduse sektoris üle 80%. Eesti päritolu kaupade eksport moodustas vaadeldava perioodi algul keskmiselt 72% kaupade ekspordist Venemaale, kuid 2016. aasta I poolaastal oli vastav osatähtsus vaid 64%. Sellest tulenevalt võib väita, et enim on eksport Venemaale vähenenud Eesti tootjatest sõltuvalt. Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale on vaadeldaval perioodil vähenenud neli korda ja re-eksport kolm korda. Eesti päritolu toidukaupu eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale üle 40 000 tonni, 2016. aasta I poolaastal vaid 2000 tonni. Maakondade hulgas on ekspordi kahanemine Venemaale enim tunda andnud Lääne-Virumaal.