"Kõige tähtsam ülesanne on julgustada peresid saama perekonda rohkem kui kaks last. Järgmisel aastal jõustub meie kolmanda lapse poliitika ehk siis 1. juulist hakkavad saama kolme lapsega pered 400 eurot kuus otsetoetusi riigi käest, nelja lapsega pered 500 eurot kuus riigi käest ja nii edasi," ütles Margus Tsahkna IRL-i teadaandes.

Hilisemas täpsustuses lisas ta, et tegelikult kasvavad toetused ikkagi 200 euro võrra. "Uue, lasterikka pere toetuse puhul tuleb mõista, et see on toetus, mis lisandub juba olemasolevatele lapsetoetustele."

Hetkel on esimese ja teise lapse toetus 50 eurot kuus, kolmanda ja järgneva lapse toetus on 100 eurot kuus. "Sellele hakkab 1. juulis 2017 lisanduma lasterikka pere toetus, mis on 200 eurot kuus. Seega saavad kolme lapsega pered toetust 2017. aasta juulist 400 eurot kuus ning 4 lapsega pered toetust vastavalt 500 eurot kuus," kinnitas Tsahkna.

"Lasterikka pere toetus seitsme ja enam lapsega peredele saab 1. juulist olema 370 eurot kuus. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb mõne aasta jooksul veelgi – 2018. aastal 55 euroni ning 2019. aastal 60 euroni," lisas ta.

"Tahame julgustada peresid, et nad tuleksid toime, julgeksid oma unistusi ellu viia ning, et meil oleksid suuremad pered," tutvustas ta sotsiaalkaitse valdkonna prioriteete 2017. aasta riigieelarves.

Karistused elatisvõlglastele: analüüsitakse välisriiki reisimise keelamise võimalust

"Teine prioriteet on 1. jaanuarist jõustuv elatisabifondi süsteem,et ka lahku läinud perede lapsed saaksid igakuiselt vähemalt 100 eurost elatisabi. Samal ajal võlgnike käest, kes oma lastele elatisabi ei maksa, nõutakse võlad sisse. Need on kaks kõige tähtsamat ja suuremat otsust minu valdkonnas," ütles Tsahkna.

"Elatisvõlglaste arv ja summad, mis oma lastele võlgnetakse aina kasvavad. Oluline on mõista, et võlgu ollakse oma lastele ning siin on riik otsustanud asuda tugevalt nende poolele, kellele võlgu ollakse. Käesoleva aasta 1. märtsist käivitusid juba lisasanktsioonid elatisvõlglastele, mille kohaselt saavad kohtutäiturid võlgnikele saata hoiatuse nende õiguste piiramise kohta. Piirata saab juhiluba, jahipidamisluba, relvaluba, relva soetamise luba, väikelaeva juhtimise õigust ja kalastuskaardi kehtivust. Justiitsministeeriumi andmetel puudutab võimalus õigusi piirata 56% võlglastest."

Tsahkna sõnul saavad kohtutäiturid hakata ka arestima makseid, mida on makstud kolmandale isikule võlgniku eest. "Näiteks olukordades, kus võlgniku autoliisingut või eluasemelaenu tasub keegi teine. Samuti võib riik keelduda maksmast elatisvõlglasele ettevõtluse alustamise toetust ja erametsaomanike toetusi."

"Justiitsministeerium analüüsib ka veel täiendavate sanktsioonide võimalusi nagu kohtutäiturile elatisvõlgnike pangakontode vaatamiseks õiguse andmist, et selgitada välja, kas võlgnikule makstakse näiteks töötasu mustalt. Samuti on küsimuse all välisriiki reisimise piiramise võimalus," ütles Tsahkna.