Komisjon: nakatunud sigade avapõletamine on kõige viimane võimalus

Seoses sigade Aafrika katkuga kogunes täna veterinaar- ja toiduametis (VTA) riiklik loomatauditõrje komisjon, kus arutati põhiküsimusena nakatunud sigade avapõletamist. Komisjon jõudis üksmeelele, et arvestades majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid ning keskkonna- ja terviseriske, on tegemist viimase hädaabinõuga.

Avapõletamisel tuleb lisaks puidule kasutada kivisütt ning eksotermilisi aineid. Põlemisel tekkiva tuhk oleks keskkonnaameti hinnangul ohtlik jääde, mida Eesti prügilatesse ladustada pole võimalik, seisab põllumajandusministeeriumi teates.

"Arvestades kõiki asjaolusid, on avapõletamine selgelt viimane hädavariant väga suurte koguste üheaegse kahjutustamise korral,“ selgitas komisjoni esimees ning ameti peadirektor Ago Pärtel.

„Arvutused näitavad ka, et avapõletamine läheks maksma kordades rohkem võrreldes matmisega. 10 000 sea põletamisel oleks kulu ainuüksi küttematerjalile 600 000 eurot, millele lisanduksid kulud tuha käitlemisele ja põletusplatsi ettevalmistamisele," lisas ta.

Sigade avapõletamine eeldab kuni poole hektari suurust tihendatud pinnast ning kuni 25 kilomeetri suuruse raadiusega turvatsooni. „Esialgne ülevaade näitab, et sellise stsenaariumi korral peame rääkima ka inimeste evakuatsioonist, sest avapõletamisel eralduvate ainetega kaasnevad olulised mõjud õhu kvaliteedile. Mere ääres põletamine pole arvestatav võimalus Läänemere kaitse nõuetest lähtuvalt,“ ütles Pärtel.

Põletamise protsess võtaks 10 000 sea korral umbes 48 tundi, halbade ilmastikutingimuste korral kuni viis ööpäeva.

Riikliku loomatauditõrje komisjoni otsuse kohaselt tuleb halvima võimaliku stsenaariumi –väga suurte koguste üheaegse kahjutustamise – jaoks leida põletamise asukoht Viljandimaal või lähimaakondades, arvestades piisava suurusega nõuetekohase pinnakatte olemasolu, inimasustust ning teedevõrgustikku. Päästeametilt oodatakse ülevaadet kaasnevatest piirangutest seoses tuleohutusega.