Kommentaar: Ilmataat Eesti majandust juhtima

Minister Liina Tõnissoni kõhklevad jääolude kommentaarid ja võimalikud lahenduse pakkumised on tekitanud palju segadust. Meie konkurendid nii Venemaal, kui ka Soomes on hakanud kahte kätt kokku lööma – ja üks rõõmustama, teine parastama –, et eestlased ei suudagi oma sadamaid lahti hoida.

Kui juba ministri suust võib kuulda, et kui raha pole, laseme sadamad jäässe, ajas nii mõnelgi ärimehel ihukarvad püsti. Laevaomanikud küsisid otse: mille eest me siis jäälõhkumismaksu maksame?

Ekspertide hinnangul on selline kergekaaluline taganemine lubamatu. Külmal talvel sadamate lahtihoidmine pole riigile mitte võimalus, vaid kohustus.

Kuid lumepall oli veerema läinud ja maailm sai sõnumi: eestlased lasevad sadamad jäässe. Reageering oli valuline, operaatorite, Tallinna Sadama ja riigiasutuste telefonid olid punased.

Tõepoolest, siiani oleme suutnud ennast maailmale näidata kui majanduslikult mõtlevaid ja tasakaalukaid ärimehi, kõhklused riigi tippjuhtkonna otsustusvõimes on tekitanud usaldusse lõhe.

Välisinvestorid on meid usaldanud ja meiega äri tehes pole kombeks rääkida ärikeskkonna probleemidest. Suur külm on loodusõnnetus, selle vastu ei saa. Küll aga saab inimene leida lahendusi, kuidas sellest nutikusega välja tulla. Külm pole mitte Eesti probleem, veel raskem on olukord Venemaal ja ka Soomes.

Eesti riik peab suutma strateegilisi sadamaid lahti hoida nii kaua kui võimalik, ja veel natuke. Siis öeldakse taas: jaa-jaa, need eestlased on isegi külmataadi oma majanduse vankri ette rakendanud.