Kommentaar: Kreeka ei suuda Balti riikide näidet järgida

Kreeka valitsus on olnud väga efektiivne maksude tõstmisel, kuid vähem tõhus kulutuste kärpimisel ja struktuursete reformide teostamisel. Võib ehk olla natuke hilja, kuid valitsus ja troika peaksid rohkem tähelepanu pöörama Balti riikidele, mis tulevad majandussurutusest sügavate kärbete abil välja.

Juunis kui Ricardo Hausmann, Harvardi ülikooli majandusarengu praktika professor külastas Ateenat, küsisin temalt, kas Kreeka majandusele oleks parem olnud üheaastane tugev löök või järk-järguline valus protsess kulutuste kärpimise abil eelarvepuudujäägi vähendamiseks, kirjutab Dimitris Kontogiannis väljaandes Ekathimerini.

Ta sõnas, et Kreeka on ühteaegu õnnistatud ja neetud, sest tal oli peale turgudelt väljajäämist saadaval EL finantsabi, erinevalt Lõuna-Ameerika majandustest mõnda aega tagasi. See oli õnnistus, kuna see leevendas valu ja jaotas selle mitme aasta peale laiali, kuid see oli ka needus, kuna see ei lubanud Kreeka SKPl järsult kukkuda aasta või paar, peale mida oleks riik saanud taas jalule.

Ma mõtlesin sellele, lugedes ülemöödunud nädalal John Dozardi artiklit Financial Times'ist, kus ta rõhutas, et Eesti majandus kasvas esimesel poolaastal enam kui 8,4 protsenti peale 14,3 protsendilist kukkumist aastal 2009. Eesti koos Läti ja Leeduga elasid üle järsud majanduslangused, mis ulatusid 14,3 protsendist kuni 18 protsendini aastal 2009, kuid nad hakkasid mulluse aasta keskpaigas taastuma.

Mõistagi, Balti riikide majandustel ei ole Kreekaga sarnaseid tunnuseid ja nende rahvastik elas karmis Nõukogude ajas, mis võimaldas neil hakkama saada nii vaesusega kui järsu langusega elatusstandardis - erinevalt enamikust Kreeka rahvastikust.

Siiski see näitab, mida suudab riik, millel pole õieti valuutat devalveerimiseks, kuid on õige majandusliku kohanemise programm.

Me oleme algusest saadik väitnud, et Kreeka majandusliku kohanemise progammil on suured probleemid.

Esiteks suhtus ta oma probleemi nagu likviidsuskriisi, mitte nagu maksevõime kriisi.

Teiseks üritas ta suurendada majanduse kasvuvõimalusi välise konkurentsivõime kasvatamise teel, struktuursete reformide läbi, samuti sisemise devalveerimise läbi madalamate palkade näol.

Kolmandaks üritas programm täiesti õigesti vähendada valitsuse eelarvedefitsiiti, kuid toetus seejuures suures ulatuses maksutõusudele. Meieb hinnangul vähendavad maksutõusud mingil määral majanduse konkurentsivõimet.

Teiste sõnadega oli eelarvedefitsiidi vähendamiseks mõeldud meetmete pakett vale.

Kahtlustame ka, et planeerijad ei ole pööranud suurt tähelepanu tõsiasjale, et Kreeka majandus on küllaltki suletud. See tähendab, et fiskaalpoliitikal on suurem mõju kui näiteks avatuma majandusega Iirimaa puhul. Seega on rangel eelarvepoliitikal Kreeka majanduskasvule suurem mõju kui Iirimaal.

Praegu üritab valitsus uuesti saavutada järgneva aasta eelarve ülejääki, toetudes majandussurutise tingimustes maksutõusudele, kuna ta ei saa vähendada avaliku sektori kulutusi nii palju kui Balti riigid tegid.

Hoolimata kärbetest kõnelevaist artikleist kohalikus ja välispressis, näitab lihtne arvutus, et viimane, 6,6 milajrdi eurot või kolm protsenti SKPst väärt kärpepakett koosneb enam kui viie miljardi euro ulatuses maksutõusudest ning ülejäänu koosneb kulude vähendamisest.

See ei ole hea uudis Kreeka sõjaseisukorras eraisikutele ega laiemalt majandusele, mis ei väga tõenäoliselt ei suuda järgida Balti riikide edunäidet, mis tooks kaasa ebameeldiva faasi, mida paljud kreeklased tahtnuksid vältida.