KOMMENTAAR: Parts praalib, aga põhjuseta
Järgneva kirjutise ajendiks sai kolm asja. Esiteks Juhan „Vali kord!“ Partsi intervjuu Eesti Päevalehes. Teiseks, Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri usutlus rahvusringhäälingule. Ja kolmandaks, Euroopa Kontrollikoja ülesanne ja igapäevane tegevus.
Alustan viimase lühikesest kirjeldusest. Euroopa Kontrollikoda kui EL-i sõltumatu välisaudiitor kaitseb EL-i maksumaksjate huve. Tal ei ole seadusandlikke volitusi, kuid ta tegutseb selle nimel, et muuta ELi eelarve haldamine Euroopa Komisjoni poolt tõhusamaks, ja koostab EL-i eelarvet käsitlevaid aruandeid.
Kontrollikoda auditeerib EL-i tulusid ja kulusid, et kontrollida, kas euroliidu raha kogutakse ja kasutatakse kulutõhusalt ja vastutustundlikult. Kontrollikoda kontrollib isikuid ja organisatsioone, kes kasutavad EL-i raha, korraldades sealhulgas kohapealseid kontrolle EL-i institutsioonides (eelkõige komisjonis), liikmesriikides ja EL-ilt abi saavates riikides.
Euroopa Kontrollikojal on veel ülesandeid, kuid kes soovib, leiab need ka ise. Juhan Partsi intervjuu juurde. Partsi on proovinud küsitleda paljud ajakirjanikud. Eelkõige pärast majandusministeeriumi haldusalas tegutsevates riigiettevõtetes avastatud korruptsioonijuhtumite ilmnemist. Parts on hoidnud end kiivalt varju.
Ta on pannud lihtsalt tuima. PoliitPR-is kehtib reegel, et kui on mingi totaalne jama, ole vait. Küll lugejad ja ajakirjanikud unustavad. Soovitalt lase oma parteil spinnida teemaks mõni uus ja võimalikult lihtsakoeline ning kõigile, ka kõige rumalamale lugejale arusaadav, st mõttetu idee või „probleem“, millest edasi järatakse ja varsti on totaalne jama vajunud ajaloo hämarusse.
Parts proovis sama skeemi, aga tema iseloom vedas teda taas alt. Täna tuli kevadel munamänguga peaministriks kippunud poliitik taas suurde eetrisse. Hääbuvale IRL-ile ülikehva valimistulemuse toonud Parts praalib, süüdistab ja sildistab nagu oleks ta jumala asemik maa peal.
Mõned stiilinäited lugejatele, kes ei ole Partsi usutlust veel täismahus lugenud:
* „See on väga halb foon, et me tahame kogu aeg näidata Eesti poliitikat millegi räpasena. Kas mõtleks hoopis teistpidi, et äkki on IRL-is lihtsalt nii palju tegusaid inimesi? Ja kuidas puutub siia üldse kontrollikoda? Teeme siis avaliku konkursi sellele kohale. Ma tahan näha, kes sinna konkureerima tuleb!“
* „EKRE küsimus – tegemist on ju ideoloogiata grupiteatriga, kes püüab kopeerida avatud Euroopa pohmellile järgnevat suletuse kalduvust. /-/ Ainuüksi EKRE avalduste puhul on ju näha, et nad pole võimelised rahvusvahelises kogukonnas käituma! Nad on ju vana Rahvaliit, kes on võtnud endale paar osavamat jutumeest juurde! Nii et ma arvan, et midagi hullu ei juhtu, kui see teater kestab neli aastat.“
* „Estonian Air ju lendab! Ta on Eesti majandust teenindanud seitse aastat ja see oli valitsuse poliitiline otsus, et panna firmasse kapitali. Ma olen selle otsuse üle uhke!“
* „Utah’ puhul ütlevad teadlased, et tuleviku nafta ja selle teadaolev reserv peitub põlevkivis. Seega me ostsime endale kaks miljardit barrelit naftat sisuliselt mitte millegi eest. Tänane juhtkond-nõukogu on tohutult konservatiivsed, aga selliseid projekte tuleb vaadata palju pikemas perspektiivis.“
* „Auvere elektrijaama otsus ei ole mingi Ansipi-Partsi otsus teha rumal investeering. See on hoopis varustuskindluse ja Eesti Energia kui äriühingu hakkamasaamise küsimus. Kui EE hinnangute järgi oli elektrijaama tootlus kuni 2%, siis omal ajal lõi valitsus tingimuse suurendada tootlikkust 4–5% jagu. Nüüd peaks juhtkond selle ellu viima, asi tuleks tööle panna ja olla konkurentsivõimeline. Kui nüüd öelda, et kas meil on seda elektrijaama vaja või mitte, siis ma ütlen, et teine tuleks veel ehitada.“
Parts unustab - õigemini, ta tahab, et unustataks -, et Eesti kõige olulisemate riigiettevõtete küsitavas rahakasutuses ja ausa asjaajamise korraldamatuses on temal kindlasti suurem roll, kui nende ettevõtete juhatustel ja nõukogudel.
Seitse aastat IRL-i majandusministrina töötanud Parts oli ministrina paljude riigifirmade, mis nüüdseks on sattunud probleemide puntrasse, üldkoosolek. Üldkoosolek on selline organ, mis on ka riigiettevõtte nõukogust kõvem otsustaja. Üldkoosolek annab nõukogu liikmetele juhiseid ja annab viimase korralduse, mida nõukogu – ja ammugi riigiettevõtte juhatus – üldjuhul peavad täitma.
Kui mõni nõukogu liige ministri käsu peale ei aplodeeri, vahetatakse ta riigiettevõtte nõukogus pikemate välja. Seda tuli Partsi majandusministriks oleku ajal mitu korda ette. Asemele saab mõistagi kuulekam või suuremaid annetusi, ka varjatult, tegev inimene.
Parts oli aastaid Eesti Energia, Estonian Airi, Tallinna Sadama üldkoosolek, ja mitte ainult. Neid riigifirmasid, mis alluvad majandusministeeriumile, on veel hulgim, aga kolme nimetatuga on olnud rohkem probleeme.
Nimetan mõned, mis esmapilgul meelde tulevad. Kindlasti on senini avalikkuse eest varjul olevaid asju veel, aga need ootavad oma aega.
28. märtsil 2013 kirjutas Eesti Päevaleht, et majandusminister Juhan Partsi heakskiidul sööstis Eesti Energia Utah` kõrbes üht maatükki ostma.
Tsiteerin 2,5 aasta vanust artiklit: „Nõukogu esialgsest kahtlustest hoolimata otsustas Eesti Energia ikkagi majandusminister Juhan Partsi heakskiidul 2011. aastal osta USA-s Utah’i osariigis põlevkivimaardlate omanikfirma Oil Shale Exploration Company (OSEC). Praeguseks on Eesti olulisim riigifirma USA projektiga hädas.“
Aasta oli 2013. Majandusminister Juhan Parts reageeris selle artiklile tol päeval niimoodi, et sõimas valitsuse pressikonverentsil Eesti Päevalehte ja autorit saastaks. Samasuguse sõnakasutusega ei ole Partsil Euroopas pikka staaži, aga vaevalt, et ta julgeks seal kuigipalju suud pruukida.
Mis on tänaseks Utah` ainulaadsest investeeringust saanud? 3. novembri 2015 selgus, et Eesti Energia projekt USA-s Utah' kõrbes on sisuliselt külmutatud ning sobivat äriplaani selle edasi arendamiseks praegu ei ole, tunnistas Eesti Energia juht Hando Sutter. Üks peamine komistuskivi projekti arendamisel on logistilised probleemid, sest põlevkivivarud paiknevad inimasustusest kaugel.
Kogu Utah' projekti arendustegevus on toodud Eestisse ja kohapeale on jäänud vaid paar inimest, kes tegelevad keskkonnalubade hankimisega, mida võib siiski kunagi vaja minna.
Huvitav, kas Parts, kes andis kõrbetüki ostmiseks heakskiidu, ei teadnud, et see on inimasutusest kaugel. Või kui teadis, siis… Mis oli ajend söösta ummisjalu USA-sse? Võõra raha eest tehakse muidugi igasuguseid hullusi, aga Eesti Energia tänasele juhtkonnale näpuga näidata ja neid selles süüdistada, et nood ei oska elutu kõrbega midagi tarka ette võtta, on ülekohtune. Parts võiks omaks võtta, et jänkid tõmbasid murumütsidel lihtsalt kaabu üle silmade ja viimased olid selle üle veel uhked ka. Parts on siiani.
12. aprillil 2013 ilmus Eesti Päevalehes artikkel „Partsi soositud investeering alandaks Eesti Energia väärtust 570 miljoni euro võrra“. Pole vist vaja pikemalt seletada, et isegi Eesti Energia tavapäraste suurusjärkude juures on see pöörasel suur summa.
Tsiteerin artiklit: „Praeguse turuprognoosi kohaselt ei tasu Auvere elektri¬jaama teise plokki investeerida. Aga selle ehitusest pole loobutud. Tänavu juuli keskel oleks lõppenud Eesti Energia ja Alstomi vaheline optsioonileping Auvere põlevkivielektrijaama teise ploki ehitamiseks. 17. jaanuaril 2013 avaldas Eesti Ekspress, et Eesti Energia peab teise ploki ehitust mõttetuks ja seda ei tule. Majandusminister Juhan Partsi salastatud kirjale toetudes pikendas ettevõtte nõukogu aga kõigest seitse päeva pärast Ekspressi loo ilmumist teise katla optsiooni üheksa kuu võrra.
Partsi seisukoht on kummaline, sest juhul, kui Alstom ehitab Eesti Energiale Auverre veel teise ploki, väheneb Eesti Energia väärtus suurte kulutuste tõttu 2021. aastaks 570 miljoni euro ehk kolmandiku võrra. Selle trööstitu sõnumiga tulid Eesti Energia juhatuse liikmed lagedale jõulukuu nõukogu istungil. Ühtlasi selgus, et Eleringi andmeil ei ole 2021. aastani Eestis elektrivarustuse probleemi.
Kui valitsus siiski otsustab teise ploki ehitada, vajab Eesti Energia juurde ka 490 miljonit eurot omakapitali. Euroopa Komisjon peaks seda rahasüsti ilmselt riigiabiks ning kuna üks riigiabi on juba olemas, siis suure tõenäosusega tõlgendataks see hoopis keelatud riigiabiks.“
Õnneks ei otsustanud valitsus teist plokki ehitada ja Partsi soovist hoolimata jäi Eesti Energia väärtus 570 miljoni euro võrra langetamata.
Estonian Airi miljonite eurode kaupa raha sisse pumpamine on tänaseks lõppenud sellega, et valitsus asutas senini hingitseva Estonian Airi kõrvale 40 miljonit eurot kulutades veel ühe riigifirma, mis peaks Estonian Airi hingusele mineku järel Tallinnast edasi lendama.
Tõenäoliselt oli istuval valitsusel indikatsioone, et Estonian Airile ei terenda Euroopa Komisjonist ühtki helget otsust varasemalt ettevõttele antud riigiabi seaduslikkuse kohta.
Peale selle suutis Estonian Air Partsi üldkoosolekuks olemise ajal kõrvetada hulk raha ära soome lennundusgeeniuse Tero Taskila ideede realiseerimiseks. Millegipärast ei jätkunud valitsusel nende „põrgatuste“ talumiseks kuigipalju kannatust, aga kulu oli tekkinud ja Taskila, tubli lendurina, sai Estonian Airist kaasa ka veel 100 000eurose lahkumispai.
Juhan Parts oli aastaid Tallinna Sadama üldkoosolek. Mööndustega võib öelda, et üldkoosolek ei pea teadma, kui juhatus teeb sikku, aga haldusalas süsteemselt – rõhutan, süsteemselt – toimuv vargus võiks kindlasti nõukogule silma hakata.
Ja kui see hakanuks nõukogule silma, siis vast oleks sellest olnud viisakas ette kanda ka üldkoosolekule. Aga kui see siiski ei hakanud nõukogule silma, siis kaitsepolitsei briifib ministreid nende haldusalas toimuva kohta piisavalt sageli.
Ja veel üks tähelepanek – klassikaline JOKK -, mis võiks eurooplased ja Taavi Rõivase panna muretsema – võimalik muidugi, et Taavi tahabki Partsist lahti saada -, kas Juhan Parts võiks olla ikka kõige ausam raamatupidaja. Parts elab Kakumäel, Silgu ja Kilu tänava ristmikul asuvas 200m2 eramus. Kakumäe 1472m2 kinnistul asuv kahekorruseline hoone kuulub Partsi elukaaslasele, vandeadvokaat Daisy Taukile.
2000. aastal registrisse kantud eramule ei ole seatud hüpoteeki. Eesti Ekspress kirjutas 2011. aastal, et 2010. aasta juulis sai Eesti Raudtee vapustava elektronkirja. Sellest selgus, et firma sõlmis aastaid tagasi samalaadse salaprotokolli nagu Molotov ja Ribbentropi oma kuulsa pakti puhul.
Vahe oli vaid selles, et riikide asemel jagatakse kopsakaid rahasummasid. Kõnealune kiri laekus advokaadibüroost, mida juhtis Leon Glikman. Büroo omanike sekka kuulub Daisy Tauk, kes on raudteid kureeriva majandusministri Juhan Partsi naine. Glikmani büroo on teenindanud Eesti Raudteed aastaid.
Sealsed juristid on raudtee alal vilunud. „Viimase kolme aastaga maksis raudtee Glikmani büroole 7,8 miljonit krooni ehk keskmiselt 10 000 krooni iga tööpäeva kohta,“ kirjutas Ekspress 2011. aastal.
„Nüüd aga kuulutab Glikmani büroo, et tal on raudteega sõlmitud veel eraldi KOKKULEPE, mis lubab lisaks krõbedatele tunnitaksidele edukustasu. Lisaleping käib vaidluste kohta, mille klaarimine võib advokaatidele sisse tuua 25 miljonit krooni ja rohkemgi,“ lisas ajaleht 2011. aastal.
Daisy Tauk võttis 2010. aastal advokaadibüroost dividendidena välja 1,7 miljonit krooni. Parts teenis aga toonase majandusministrina, st Eesti Raudtee üldkoosolekuna 5,5kordset Eesti keskmist palka. Keskmine palk oli sel ajal 850 euro ringis.
