Kommiraha: VKG mahtude juures kasvaksid keskkonnatasud 85 000 eurot aastas

Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv selgitas, et kui Viru Keemia Grupp (VKG) on raskustes, siis ei saa selle põhjuseks olla ülejärgmisel aastal tõusvad keskkonnatasud.

"Kui uute keskkonnatasude järgi maksab põlevkivi tonn 2016. aastal 1,58 eurot, siis tähendab see, et tonni põlevkivi hind kasvab keskmiselt 5 sendi võrra aastas. See moodustab toodangu lõpphinnast ka praeguse madala toornafta hinna taseme juures vaid kolm protsenti, kaevandamisõiguse kasv eraldi 0,01 protsenti," räägib kantsler Talijärv.

VKG manipuleerib Talijärve sõnul avalikkusega ja hirmutab Ida-Virumaa inimesi alusetult, väites, et 2016. aastal rakenduvad keskkonnatasud on põhjuseks kellegi koondamisele.

Põlevkivi ressursitasu ülemmäär on kehtestatud seadusega juba 2009. aastal. Selleks suuruseks on maksimaalselt 6 eurot ja 35 senti. Seadusega kehtestatud ülempiiriga on ettevõtted saanud oma investeeringuid tehes arvestada juba 2009. aastast alates ja need piirid ei muutu.

2016. aastal on põlevkivi ühe tonni kaevandamisõiguse tasu 1 eurot ja 58 senti. "Seega ollakse seaduses ettenähtud ülempiirist veel väga kaugel. Neljapäeval valitsuses muudetud keskkonnatasude otsusega ei jõuta selle ülempiiri lähedalegi," märgib Talijärv.

Arvestades, et Viru Keemia Grupp kaevandas 2013. aastal 1,7 miljonit tonni, siis teeb see keskkonnatasu kasvuks kokku ligi 85 000 eurot. "On selge, et sektorit mõjutavad praegu langenud toorõli hind, kasvavad tööjõukulud ning muutuv CO2 hind, mis on praegu siiski prognoositust oluliselt madalamal püsinud," on kantsler veendunud.

Viimase kümne aasta (2004-2013) keskmine inflatsioon oli 4,31 protsenti. Ehk siis tavalise eestlase jaoks tõusid hinnad keskmiselt igal aastal üle nelja protsendi.

"Suurtööstus eeldab aga, et nende jaoks oleks hinnatõus kümme aastat järjest 0 protsenti. Tasude külmutamine tähendaks, et 2025. aastal maksab tonn põlevkivi sama hinnaga, mis täna - 1,53 eurot," imestab Talijärv.