Konjunktuuriinstituut prognoosib selleks aastaks 2 protsenti majanduskasvu
Eesti majanduse olukord on võrreldes sügisega paranenud ning ka lähema kuue kuu ootused on positiivsed, näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 2014. aasta neljanda kvartali uuring.
EKI küsitletud majandusekspertide hinnangul tugineb majanduse enam kui rahuldav seis eelkõige eratarbimise ja laiemalt siseturu positiivsele arengule. Eesti majandusaktiivsust pidurdavad aga nõrk välisnõudlus ja geopoliitilised pinged.
Ekspertide hinnangul kujuneb 2014. aasta majanduskasvuks 2% ning ka selleks aastaks prognoositakse 2%-st kasvu. Keskmine brutopalk on EKI prognoosi järgi 2015. aastal 1050 eurot ning töötuse määr 7,5%. Hinnad kasvavad sel aastal 0,7%. Ekspordi mahuks prognoosib EKI 12,8 miljardit eurot ja impordi mahuks 14 miljardit eurot. EKI ekspertidepaneeli hinnangul kasvavad tänavu mõnevõrra nii ekspordi kui impordi näitajad ning Eesti turuosa partnerriikides suureneb. Väliskaubanduse elavnemisse usuvad ka mitmed meie olulised kaubanduspartnerid nagu Soome, Rootsi ja Leedu.
„Maailmamajanduses on praegu palju prognoosimatust. Üks oluline indikaator on nafta hind, mille puhul detsembrikuised prognoosid täna enam paika ei pea. Venemaa majandusolukord on viimastel kuudel kiiresti halvenenud ning see suurendab ebakindlust kogu Euroopas,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tema sõnul on Eesti majandusarengu peamised riskid seotud just Venemaa-Ukraina konfliktiga, samuti Soome majanduse paigalseisuga ning ebakindlusega euroalas. „Eesti jaoks on suur väljakutse suutlikkus minna sihipäraselt uutele eksporditurgudele,“ märkis Josing.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri Ahti Kuninga sõnul Eesti majandusolukord viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. „Meid ümbritsevate kriiside valguses on Eestil suhteliselt hästi läinud, kasv on küll väike, kuid stabiilne,“ märkis Kuningas. „Ettevõtjate jaoks suurim väljakutse tööjõu leidmine, sest tööjõu väljavool on võrdsustumas tööjõu juurdekasvuga,“ märkis Kuningas.
Tarbijate ootused pere majandusväljavaadete osas on tõusnud kriisieelsele tasemele, säästuvõime on suurenenud ning kindlustunne püsib heal tasemel. Mida kõrgem on perede sissetulek, seda enam oodatakse olukorra paranemist. Kui väiksema sissetulekuga vastajatest ootab oma pere majandusseisu paranemist iga viies, siis suurema sissetulekuga vastajatest iga kolmas. Nii head ootused olid inimestel viimati majandusbuumi tipus 2007. aastal.
Viimastel kuudel ja aastases võrdluses on perede rahanduslik olukord paranenud. Kui aasta tagasi suutis säästa 37% peredest, siis nüüd 43% peredest. „Eesti elanikud tunnetavad pere majandusliku heaolu tõusu ja neil on tekkinud paremad võimalused nii ostmiseks kui säästmiseks. Samuti hinnatakse paremaks Eesti majanduse väljavaateid,“ märkis Marje Josing.
