Pikalt müügiks olnud Delfi Internetiportaali õige müügihetk on konkurendi sõnul käest lastud, mistõttu on omanik Microlink selle peatsest müügist loobunud.

Globaalne Internetifirmade langustrend on kärpinud Delfi müügihinda aastataguselt 140 miljonilt kroonilt 50 ja 100 miljoni vahele. Selliseks hindab olukorda teise Internetifirma, XXL.ee juhatuse esimees Arho Anttila. Tema sõnul magas Microlink Delfi õige müügihetke maha. “Praegu küll ei tea, kes võiks olla ostja, Baltikum on väike ning Delfi positsioon Venemaal nõrk.”

“Delfi on välisosaluseta liiga kaugele läinud,” märkis Anttila, kes on Internetiärist oma vitsad kätte saanud. “Delfi on teinud suuremaid investeeringuid kui turg kannatab, lisaks on personalikulud liiga mahukad.” Samas peab ta Delfi ärimudelit korralikuks.

Delfil ei ole Lätis, Leedus ja Venemaal hästi läinud, see paneb mõtlema, kas valitud suund on õige, lisas Anttila. Läti ja Leedu mahajäämust Eestist hinnatakse pooleteise aastaseks.

“Delfi kui ettevõte pakub ka Internetiühendust, kuid mina ei tea, kust raha tuleb, hinnad on kukkunud,” rääkis Anttila, kes on sellest ärivaldkonnast loobunud.

MARTINSON EITAB SELGET MÜÜGISOOVI. Microlinki juhatuse esimees Allan Martinson selgitab, et Delfit ei saa võrrelda piimapudeliga. “Meil on olnud umbes 30-40 eksootilise või vähemeksootilise ettevõttega kontakte, kuid me ei ole ühegagi neist läbi rääkinud. Tegemist on kitsa ärivaldkonnaga, mistõttu ei saa öelda, mis on Delfi hind.” Martinsoni sõnul ei ole Microlinkil selget soovi Delfit müüa.

Teda toetab Delfi nõukogu liige Peter Priisalm. “Delfi on üks meie viiest ärivaldkonnast ja tehtud ei ole ühtegi otsust selle müügiks.” Sel aastal suunab Microlink tema sõnul “kümneid miljoneid kroone” investeeringuteks Delfisse.

Martinson loodab Delfiga rahaliselt nulli jõuda hiljemalt 2,5 aasta pärast. Selle nimel pingutab Delfi juhataja Ville Jehe.

“Ettevõtte tutvustamine ei ole nii intensiivne kui sügis-talvel,” kirjeldas Martinson.

“On kasumiga kuid, on kahjumiga kuid,” oli Martinson napisõnaline, soovitades aastaaruannet oodata. “Me ei ole avalik ettevõte.”

Meediaärimees Hans H. Luik on päri, et Delfi peaks järsult kulusid vähendama. “Delfi on teinud paljusid asju paremini kui teised, samas ei õnnestu neil endistel tingimustel kedagi laua taha saada.”

Delfi väidetav pikaaegne kosilane Scandinavia Online loobus Luige sõnul ostust, kuna tal ei lähe endal nii hästi. Mõningatel andmetel otsiti ostjat ka World Online-s, kuid seda Microlink ei kinnita.

“Kui Microlinkil teistest tegevusvaldkondadest piisavalt raha ei tule, on vaja emissiooni,” räägib Anttila. Tema sõnul oleks tõeliselt üllatav, kui Microlinki kõik ülejäänud ärivaldkonnad kasumit toodavad. “Paberi peal saab loomulikult kõike näidata,” möönis Anttila, kelle sõnul on näiteks arvutitootmine selgelt miinuses. Microlinkile annaks portaal endast muude valdkondade kahanevate tulude korral koheselt märku.

AKTSIONÄRIDELE UUS EMISSIOON. Microlink korraldabki praegustele aktsionäridele suunatud emissiooni, mille märkimisperiood lõpeb juuni keskel. Emissiooni maht on “kümnetes miljonites kroonides”, lausus Martinson. Selle eesmärk on tema väitel kapitalistruktuuri parandamine ning investeeringute jätkamise tagamine.

Delfit ja selle omanikku Microlinki iseloomustavad kaks joont: ettevõtete tegevusega seotud konkreetset majandusinfot hoitakse kiivalt avalikkuse tähelepanu eest ning nende tegevust kommenteerivad inimesed jääksid parema meelega anonüümseks.

Eesti üks tunnustatumaid analüütikuid palub Microlinki kommenteerides just anonüüm-sust. “Arvestades turu olukorda, on Delfi väljavaated nutused, kuid ei tasu unustada, et siiani on Delfi turuliider,” kirjeldas ta.

Delfi võib Microlinkile olla raskeks koormaks, kuna arvutite kokkupanek ja müük ei saa olla väga rentaabel ettevõtmine. “Ometi tuleb kogukäibest kolmandik sealt,” lisas ana-lüütik.

“Microlinki käive oli aprillis 84 miljonit, millest 35 tuli arvutimüügist. Samal kuul toodeti 1277 arvutit. Eeldades, et laost ei müüdud, tuleb ühe arvuti keskmiseks hinnaks 24 000 krooni,” arvutab analüütik, vihjates kunstlikkusele. “Seda on selgelt liiga palju.”

“Martinson räägib ka tarkvaraarendusest, aga ei ole kuulnud, et neil on mingi tarkvara brand. Suure tõenäosusega on see lihtsalt portaalide tarkvara,” rääkis ta.

Konkurendid ei oska hinnata Delfi kahjumi suurust, Microlink ei ütle seda.

Turundusnõukoja projektijuht Mikk Mere on hädas Delfi külastatavuse analoogstatistikaga. “Nad on ainukesed, kelle andmeid ei ole võimalik kontrollida,” märkis Mere.

“Tegevuskasumi mõttes on Microlink sel aastal olnud plussis kõigis ärivaldkondades peale portaali,” nimetab Martinson.

Kokkuvõttes on ettevõte tema sõnul olnud kahjumis tänu erakorralistele kuludele, mis on seotud ühinemiste, restruktureerimise ja goodwilli mahakandmisega. “Grupi brutokasum on aastaga tõusnud üle kahe korra, paari aastaga ligi viis korda. Brutokasumi marginaal on tõusnud 30 protsendi lähedale, mis iseloomustab firma pööret riistvarakesksuselt teenustele ja tarkvaratootmisele,” täiendab Martinson.

Microlinki 750 töötajast on viimasel ajal pooled struktuurimuutuse läbi elanud. “Iga jumala päev peab raskustega võitlema, kuid need ei ole ohustavad,” räägib Martinson.

Microlinki endine töötaja kinnitab, et ümberstruktureerimine on toonud kollektiivi üleüldisi pingeid.