Konkurendid ristisõjas Merko vastu
Riigihangete ameti vaidlustuskomisjon asub esimest kaht ehitushiid Merko vastu esitatud vaiet arutama tuleval esmaspäeval, seejärel on komisjonil otsuse tegemiseks aega kümme päeva. Kui otsus tuleb Merko kahjuks, on tegemist pretsedendiga, mis võib välistada mitmeks aastaks ettevõtte osalemise riigihangetel.
Nimelt proovivad konkurendid ära kasutada veidi enam kui kuu aega tagasi Merko jagunemisega kaasnenud juriidilisi nüansse. Jagunemisel tekkis uue registrikoodiga ja mõnede tõlgendusel igasuguse ehitusalase ajaloota uus Merko Ehitus. Vana börsiettevõtte nimi muutus AS-iks Järvevana ning sellesse ettevõttesse jäeti kõik, mis on seotud maadevahetuse kriminaaluurimisega.
Nüüd väidavadki konkurendid, et Merko ei täida riigihangetes esitatud tingimusi ja ettevõtte pakkumisi ei tohiks seega arvestada. Esimesena jäi konkurentidele hambusse riigihange Ida-Virumaale Kukruse-Jõhvi vahelise esimese klassi tingimustele vastava maanteelõigu ehitaja leidmiseks. “Esitatud on kaks peaaegu identset vaiet, mis puudutavad Merko ja Tallinna Teede AS-i ühispakkumise kvalifitseerimist,” lausus riigihangete ameti vaidlustuskomisjoni kantselei juhataja Triin Vilman.
Ühe vaide esitas Eesti Ehitus ning teise kamba peale AS Talter, AS Tref, AS K-Most ja AS Teede REV-2. “Ma ei tahaks kommenteerida enne, kui riigihangete amet on vaide osas seisukohale jõudnud,” lausus Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink. “Istung on avalik, tulge ja kuulake ise,” kutsus ta. Küll aga lausus Vink, et asi ei ole ainult Merkos, vaid see on laiem põhimõtteline küsimus. “Meile tundub, et Eesti Ehituse õigusi on rikutud ning tahame selles osas selgust saada,” lausus ta. Ehitusettevõtjate seas nimetatakse just Eesti Ehitust kõige suuremaks Merko-vastaseks ristisõdalaseks.
Kukruse-Jõhvi maantee riigihankes osales ka Skanska EMV, kuid see ettevõte oli üks väheseid, kes vaiet ei esitanud. “Kuluaarivestlustes ringleb Merko hangetelt kõrvale jätmise teema juba pikemat aega,” ütles Skanska juhatuse esimees Olle Horm, kuid lisas, et Skanska sellesse sekkuda ei kavatse. “Ma eeldan, et Merkos töötavad intelligentsed inimesed, kes mõtlesid enne jagunemist kõik asjad põhjalikult läbi.”
Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben nimetas Eesti Ehituse käitumist ehitusturu uueks tasemeks. “Meile teadaolevalt on kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman (Eesti Ehituse suuromanik – toim) tõepoolest kasutanud oma poliitilist mõjujõudu, et häirida Merko pakkumisi riigihangetel,” ütles Roben ja lisas, et see viitab turu hetkeseisule, kus ei valita enam vahendeid, millega konkurentidele survet avaldatakse.
Roben tõi esile, et Eesti Ehituse tütarettevõtte AS Aspi pakkumine samas hankes oli 182 miljonit krooni kallim. “On ilmselge, et ausas konkurentsis nad valituks ei osutuks,” lausus ta. “Samuti püüab 37 miljonit krooni kallima pakkumise esitanud Eesti Ehitus takistada kaitseministeeriumi ja Merko vahelise lepingu sõlmimist Ämarisse NATO lennubaasi liiklusala rajatiste rekonstrueerimiseks, vaidlustades kaitseministeeriumi valiku halduskohtus,” lisas Roben.
Jagunemisprotsessil Merkot nõustanud advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaadi Hannes Vallikivi sõnul hinnati enne jagunemist ka Merko tulevast staatust riigihangetes. “Jagunemise käigus läks kogu “vana Merko” äritegevus ja ettevõte üle uuele loodud äriühingule. Uus Merko Ehitus jätkab vana ettevõtte õigusjärglasena ka pooleliolevates riigihangetes,” lausus Vallikivi.
Kukruse-Jõhvi maantee ehitamise hankel pakkus Merko hinda 588 miljonit krooni ehk ülejäänud konkurentidest vähem. Teiseks tulnud pakkumine oli paarkümmend miljonit krooni kallim ning vaided esitanud ettevõtete omad veelgi kallimad.
