Kui eluasemelaenud olid märtsiks aastaga odavnenud rohkem kui viiendiku võrra ning europõhise laenu intressimäär langes 7,8 protsendilt 6,2 protsendile, siis tarbimislaenud on hoopis kallinenud. Mullu märtsis oli tarbimislaenude keskmine intressimäär 10,8 protsenti, tänavu aga koguni 11,9 protsenti, kirjutab Postimees.

Tarbimisbuum kestab kõrgetest intressidest hoolimata. Tarbimislaenude jääk kasvas aastaga tervelt veerandi võrra ja ulatus märtsis 1,23 miljardi kroonini.

Odavama eluasemelaenu intressimäära saamiseks on kliendid juba pankasid vahetanud, seega peavad pangad pingutama klientide hoidmiseks ka tarbimislaenuturul.

Otsa tegi lahti Hansapank, kes alandas Eesti juhtiva järelmaksukaardi Ego intressimäära 20 protsendilt aastas 16 protsendile. 16 protsendile alanes ka arvelduskrediidi intress. Vaba tagasimaksega krediitkaardi (varasem Trump) intressi langetas pank 16 protsendilt personaalselt kliendist olenevalt kuni 14 protsendile.

Intresside langetamisega jõudis Hansapank järele Ühispangale, kus Magneti intressimäär oli 16 protsenti kasutatud limiidilt aastas juba varem. Kõige madalama intressimääraga — 12protsenti — pakub järelmaksukaarti Nordea.

Hansa Capitali väikefinantseerimise divisjoni direktori Agnes Maki sõnul lõi võimaluse intressi alandamiseks panga laenuprotsesside efektiivsuse tõus, soodne olukord kogu maailma rahaturgudel ning väikefinantseerimise toodete portfelli hea kvaliteet.

“Tarbimislaenud ei jää kvaliteedilt oluliselt maha eluasemelaenudele,” ütles Makk. “Kui USAs loetakse aktsepteeritavaks tulemuseks, et probleemseid laene on kuni viis protsenti väikefinantseerimise toodete mahust, siis meil jääb see näitaja protsendi lähedale,” rääkis Makk.

Tarbimislaenude intressi teeb kalliks laenu väiksus. Tööd on aga laenuandjal peaaegu samapalju kui eluasemelaenu väljastades. Selle tõttu on ka tarbimislaenude intress eluasemelaenudest tunduvalt suurem.