Konkurentsiamet ja Läti energiaregulaator leppisid kokku täiendava elektriühenduses

Konkurentsiamet ja Läti energiaregulaator sõlmisid kokkuleppe täiendava Eesti-Läti elektriühenduse projekti esitamiseks Euroopa Komisjonile.

Varem on selle projekti osas kokku leppinud ka mõlema riigi põhivõrgud Elering ja AST. Projekti kogumaksumus on ligi 178 miljonit eurot (Eestis 75 miljonit ja Lätis 103 miljonit) ja sellele taotletakse Euroopa Liidu kaasrahastust 133 miljonit eurot.

Kaasrahastust arvestades peaks Elering projekti kogukuludest maksma ligi 19 miljonit eurot. Kavandatava elektriühenduse ehitus koosneb kahest osast. Üks osa hõlmab 330 kV elektriliini ehitamist Harku 330 kV alajaamast kuni Sindi 330 kV alajaamani. Teine osa hõlmab elektriliini ehitamist algusega Kilingi-Nõmme 330 kV alajaamast kuni Eesti-Läti piirini ja seejärel Riia suunas. Projekti valmimise tähtaeg on 2020. aastal.

„Täiendava ühenduse ehitamine on väga oluline areng nii energiajulgeoleku tagamisel kui kogu Balti elektrituru integreerimisel Põhjamaade elektrituruga,“ hindas kokkuleppe tähtsust Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. „Sellega on võimalik likvideerida praegust ülekoormust Eesti-Läti elektriühendusel. Kui Soomes ja Eestis on täna piisavalt elektri tootmise võimsusi, siis Lätis ja Leedus on võimsuste puudus, lisaks teeb seal elektri tootmise kalliks maagaas. Seetõttu liigubki elekter täna põhjast lõunasse ehk Soomest ning Eestist Lätti ja Leetu,“ lisas Märt Ots.

Energeetika ühishuvi projektide raames finantseeritakse täiendavate elektri- ja gaasiühenduste rajamist. Eesti-Läti elektriühenduse projekt on üks esimestest, mis on saanud regulaatorite kooskõlastuse ja saadetud rahataotlusena Euroopa Komisjonile. Analoogsest rahastamise allikast plaanitakse finantseerida ka Eesti-Soome gaasiühenduse BalticConnectori ja vedelgaasi terminaali rajamist.