Pärast seda kui Euroopa Komisjon hakkas 2002. aastal rakendama kartellidest teavitajatele uut nn leebusprogrammi, mille põhjal esimesena oma abi pakkunud süüdlase karistust leevendatakse, on muude hulgas päevavalgele tulnud ka neli tõmblukutootjate kartelli.

Neis osalenud ettevõtted kooskõlastasid hindade tõstmist, leppisid kokku miinimumhindu, jaotasid omavahel kliente ja turgu ning vahetasid muud olulist äriinfot. Kõige pikaajalisem kartell oli jõudnud tegutseda üle kahekümne aasta.

Olles saanud mitu suunavat vihjet, hakkas Euroopa Komisjon uurima, mis toimub tõmblukkude ja muude kinnitite – trukknööpide, neetide – turul. Korraldati üllatusreide mitme tootja juurde, kui korraga asusid kolm peamist kahtlusalust – Coats, Prym ja YKK – riburadapidi oma koostööd pakkuma.

Komisjoni sõnul on tõendeid, et kõigi tuvastatud nelja kartelli puhul korraldati ettevõtete tippjuhtide – tegevdirektorite, müügijuhtide, juhatuseliikmete – regulaarseid kohtumisi ja nõupidamisi. “Firmade tippjuhtkond oli täiesti teadlik, et nende käitumine on ebaseaduslik, kuid jätkas sellest hoolimata samas vaimus,” ütles EL-i konkurentsivolinik Neelie Kroes.

Piitsaga ja präänikuta

Koostööpakkumisega teistest ette jõudnud Prym sai ühe süüdistuse osas täieliku immuunsuse, lisaks vähendati kontserni muidki trahve. Ka YKK ja Coatsi karistusi kärbiti, aga oluliselt vähemal määral.    

Eestis sellist automaatset vahetegemist ei ole. Karistused aga on karmid: kartellina tegutsemist peetakse kriminaalkuriteoks, mille eest on ette nähtud kuni kolmeaastane vangistus või rahatrahv, mis juriidilistel isikutel võib ulatuda 250 miljoni kroonini, füüsilistel isikutel aga 500 päevapalgani.

“Eesti riigil piits on, aga präänik puudub,” nendib maailma suurima advokaadibüroo Clifford Chance LLP Brüsselis baseeruv konkurentsiõiguse spetsialist Kaarli Harry Eichhorn.

Kartellitegevuse uurimine on keeruline, sest mõistagi püüavad pahategijad jälgi varjata ega pruugi oma leppeid kirja panna. “Osapoolte kohtumised võivad toimuda näiteks messidel või ettevõtlusorganisatsioonide raames või arutatakse asja telefoni teel, häid tõendeid on konkurentsiasutusel sageli leida,” selgitab advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter. Osa kinnitikartelli tegevust käiski Saksamaa erialaliidu VBT kaudu, keda samuti trahviti, ehkki ainult tuhande euroga.

Loomulikult kahjustab kartell nende ettevõtjate huve, kes selles ei osale. Isegi kartelliosalise ettevõtte juhtkonnale või selle värskelt ostnud omanikule võivad säärased kokkulepped olla ebameeldiv üllatus ja efektiivse leebusprogrammi olemasolu on sellises olukorras äärmiselt oluline, leiab Eichhorn. “USA ülemkohus on lausa nimetanud kartelle konkurentsiõiguse ülimaks rikkumiseks,” lisas Ginter.   

Üht mänguteooria aluselementi tuntakse vangide dilemma nime all. Kui kaks süüalust vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad pääsevad kergemalt.

Kui üks teise peale keelt kannab, langeb tema osaks miinimumkaristus, teine aga saab tunda õigussüsteemi kogu rangust. Mõlema ülestunnistuse puhul ootab kumbagi maksimumkaristus. Sellistel tingimustel hoiaksid ratsionaalsed kahtlusalused oma suu lukus. Leebusprogramm, mis kindlustab esimesele kartellist teavitajale immuniteedi – juhul kui too vastab kõigile tingimustele –, loob aga tugeva lisaajendi teha uurijatega koostööd.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul kasvas USA-s avastatud kartellide arv pärast programmi rakendamist mitmekordseks. Väga tõhus on olnud selle mõju teisteski riikides.

Eesti seadustik lubab praegu küll koostööaldiste süüdlaste karistusi vähendada, kuid automaatset patulunastust ei ole ette nähtud.

2,3 miljonit eurot trahve

Absoluutselt,” kinnitab Eesti konkurentsiameti kolmanda järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos tõsiasja, et asutus on leebusprogrammist vägagi huvitatud. Lubadus leebusprogramm kasutusele võtta jõudis justiitsministeeriumi ettepanekul koalitsioonilepingusse, viitab Hirvoja, kelle sõnul tuleb selleks ilmselt muuta kriminaalmenetluse seadustikku.     

“Järgmisel aastal teeme selle ära,” usub ta. Vastuseks küsimusele, miks leebusprogrammi seni käivitatud pole, tsiteerib Hirvoja teleseriaali “Jah, härra minister”: “Rooma linna ei saa ehitada ühe päevaga.”

Kokku on Euroopa Komisjon määranud tänavu septembri seisuga ettevõtjatele trahve 2,3 miljardi euro eest. Leebusprogramm on mänginud selle saavutamisel olulist rolli. Lisaks tõmblukukartellile rakendus see ka näiteks tänavu Hollandis paljastatud õllekartelli puhul, mille üks osalisi, maailma suuremate pruulijate sekka kuuluv InBev pääses tänu leebusprogrammile karistusest.

Neli kartelli

Osalised: YKK, Prym,

Scovill, A. Raymond,

Berning & Söhne ning

erialaliit VBT

•• Tegutses: 1991. aastast vähemalt 2001. aastani.

•• Iga-aastastel “hinnaläbirääkimistel” lepiti kokku kinnitite (v.a tõmblukkude) hinnad ja nende tõstmine. See toimus erialaorganisatsiooni VBT korraldatud tööringides.

Osalised: Prym ja YKK

•• Tegutses: 1999. aastast vähemalt 2003. aastani.

•• Sel ajavahemikul leppisid kaks juhtivat kinnitite valmistajat kokku hinnad toodete ja turgude kaupa ning jaotasid kliente üle maailma.

Osalised: YKK,

Coats ja Prym.

•• Tegutses: aprillist 1998 vähemalt novembrini 1999. Sel ajal kohtusid kolm suuremat tõmblukutootjat mitu korda, et vahetada hinnainfot ja arutada hinnatõstmist. Kolm ettevõtet kooskõlastasid omavahel ka Euroopas tõmblukkudele miinimumhindade kehtestamise metoodika.

Osalised: Prym ja Coats

•• Tegutses: 1977. aastast vähemalt 1998. aastani.

•• Üle 21 aasta tegutsenud kartelli raames leppisid kaks firmat kokku terve pudukaupade turu omavahel jagamise.

Karistus

Kontsernile määratud trahv

Mln EUR

•• Prym 40,53

•• YKK 150,25

•• Coats 122,4

•• Scovill 6

•• A. Raymond S.A.R.L. 8,32

•• Berning & Söhne GmbH & Co. KG 1,12

•• Fachverband Verbindungs- und Befestigungstechnik (VBT) 0,001

Allikas: Euroopa Komisjon

Kommentaarid

Kaarli Harry Eichhorn

Clifford Chance PLL-i advokaat

Kindlasti on jõudnud kätte aeg, et ka Eesti peaks välja arendama ning rakendama leebusprogrammi, mis looks ettevõtjatele kindlustunde koostööks ja võimaldaks konkurentsiametil oma tööd senisest veelgi paremini teha.

Efektiivne leebusprogramm katkestaks vaikuse, sest see võimaldaks ettevõtjal rääkida konkurentsiametiga ja annaks ametnikele ligipääsu siseinfole.

Arvo Kivikas

AS-i Ilves-Extra nõukogu esimees

Tõmblukul on oma osakaal, aga pealsematerjal on palju kallim. Jope esitõmblukk võib maksta 15 krooni, aga ka näiteks 90 krooni – hind sõltub luku tehnilistest omadustest, nagu veekindlusest. Tavalise 20-kroonise esitõmbluku ja kahe väiksema kümnekroonise tõmblukuga jope puhul moodustavad lukud umbes kümnendiku lõpptoote materjali maksumusest.

Kartelliosalisel Eestis tütarfirma

•• Ühel peamisel trahvitul, kontsernil Coats on tütarettevõte ka Eestis Haabneemes.

•• “Tean suuresti umbes sama palju kui teie,” ütleb Coats Eesti AS-i juhataja Tenno Teesalu, lisades, et firmadevaheline turujagamine toimus muudes riikides ega puudutanud siinset ettevõtet.

•• Coats Eesti AS valmistab ja müüb tõmblukke ning veab sisse niiti.

•• Teesalu ei osanud öelda, kui suur on ettevõtte turuosa Eestis tõmblukkude vallas, sest neid saabub siia eri teid pidi.

•• Mõni ettevõte veab tõmblukke sisse võõramaise emafirma kaudu, teine aga ostab ise välismaalt.

•• Coats Eesti AS-i käive oli mullu 177,7 miljonit krooni ja kasum 16 miljonit krooni. Ettevõttes töötas 172 inimest.