RKAS-ile loodud konkurentsieelise kaotamine looks eeldused konkurentsi tekkimiseks ning hinnalanguseks, võimaldades kokku hoida avalikku raha. „Riik ei peaks tegelema nende teenustega, mille puhul turg tõrgeteta toimib ning erasektor edukalt hakkama saab. Konkurents riigi ostetavatele teenustele saab toimida juhul, kui pakkujatele tagatakse võrdsed võimalused sõltumata sellest, kas pakkuja on riigiga seotud või mitte. Mõistagi ei räägi me siin näiteks vanglatest, või muust n-ö eriotstarbelisest kinnisvarast, mille pakkumisel konkurents puudub," sõnas Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Kontoripindade üüriturul on teadaolevalt pakkumine elav ning vähemalt Tallinnas ja Tartus turutõrkeid ei esine. Konkurentsisurve sunnib kõiki ettevõtjaid pakkuma teenust nõudlusele võimalikult vastu tulles. Seetõttu tagab konkurents üldjuhul ressursside optimaalsema jaotuse ja lõpptarbija jaoks kasuliku tulemuse võrreldes olukorraga, kus mõne teenuse osutamine on koondunud ühe ettevõtja kätte. Konkurentsiameti hinnangul ei ole ühtegi kaalukat ja avalikust huvist lähtuvat põhjust, miks riigi kontoripindade üürimine ei peaks toimuma konkurentsile avatud turul.