Konkurentsiamet uurib Magnum Medicali
Seetõttu kuulub ta turgu valitsevate ettevõtete hulka, kelle tegevust konkurentsiamet eriti hoolikalt jälgib. Ravimimüüja tegevust on amet uurinud juba paar aastat ning nüüd leiti, et firma võib olla oma positsiooni turul kuritarvitanud.
“Turuanalüüsi käigus tulid välja mitmed materjalid, mis viitasid, et seal võib olla tegemist seadusevastase tegevusega,” ütles ameti peadirektori asetäitja Aini Proos ajalehele. “Meil ei jäänud muud üle, kui pidime kriminaalasja algatama, et selgitada, kas on tegemist rikkumisega või mitte.”
Magnum Medicali kahtlustatakse eeliste tegemises valitud klientidele ehk lepingutega põhjendamatult ebavõrdsete müügitingimuste rakendamises apteekidele.
“Erinevaid tingimusi, sealhulgas soodustusi saab turgu valitsev ettevõte klientide suhtes rakendada ainult siis, kui selleks on majanduslik põhjendus,” selgitas Proos.
Nii tõrjus ta kahtlust, et ka Elioni, EMT-d või Eesti Energiat võiks mõnele kliendigrupile tehtava soodustuse pärast automaatselt kriminaalasi ohustada.
Magnum Medicali juhatuse esimehe Margus Linnamäe sõnul on ettevõte kindlal veendumusel, et konkurentsiseaduse rikkumisega kõnealusel juhul tegemist ei ole.
Linnamäe sõnul lähtub firma ravimeid müües puhtmajanduslikust loogikast, mille kohaselt suur- ja püsiklientidele on võimalik suurema müügimahu ja stabiilse kliendisuhte alusel pakkuda kaupa odavama hinnaga. Ta märkis, et hinnaerinevused ulatuvad kõige rohkem ühe protsendipunktini, sõltuvalt kliendi sisseostumahust.
Linnamäe sõnul kaasneb ravimite madalama müügihinnaga ka hulgimüügifirma ja apteekide vaheline turundusalane koostöö, alates digitaalsest tellimissüsteemist ja logistikast kuni ühtse marketingini.
“Nimetatud kokkulepped ei tähenda, et apteegid, kellega neid sõlmitud ei ole, oleksid seatud ebasoodsamasse olukorda ning nad ei saaks osta kaupu, mida soovivad,” rääkis Linnamäe. “Konkurentsiseadust ei saa tõlgendada nii, et ärimees peab andma kõigile võrdselt — see oleks kommunism. Oluline on aru saada, et võrdseid tingimusi saab pakkuda võrdsete eelduste korral.”
Proosi sõnul on kahetsusväärne, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kahtluste uurimiseks on vaid kriminaalmenetluse ja haldusmenetluse võimalus.
“Me pakkusime konkurentsiseadusesse muudatuse, kus oleks ka väärteomenetluse võimalus,” rääkis Proos. “Kuriteos kahtlustamine võib mõningate väiksemate eksimuste korral olla liiga ränk protseduur.”
Karistusseadustiku järgi võib füüsiline isik turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise eest saada kuni kolmeaastase vanglakaristuse ning ettevõtte karistus ulatub 50.000 kroonist 250 miljoni kroonini.
Proosi sõnul on konkurentsiamet sama paragrahvi alusel algatanud viimase aasta jooksul kriminaalasjad ka Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaama ja videolevitaja V&K Holdingu suhtes. Üheski uurimises pole veel otsuseni jõutud.
