Konverents: koolitus, meelelahutus või erialane suhtlus?
„Mul on kahju nendest inimestest, kes istuvad kusagil seminaril või konverentsil ainult sellepärast, et eelarvestatud koolitusraha surnuks lüüa,” vastab Confenti tegevjuht ja konverentside produtsent Endrik Randoja provokatsioonile teemal, et konverents on aja ning raha surnuks löömise koht (miks muidu korraldavad asutused ja organisatsioonid neid kõige rohkem just kalendriaasta lõpus?)
„Isegi kui see nii on, siis ma loodan väga, et neile hakkab siiski mingi uus teadmine poolvägisi külge. Eraettevõtetes siiski on raha kasutamine väga ratsionaalne.”
Konverentsil osaleja on oma ootustes palju teadlikum kui näiteks kümme aastat tagasi, ütleb Randoja. „Konverentse korraldatakse eeskätt juhi ja spetsialisti tasandile. Need inimesed teavad oma aja hinda ning väldivad enda jaoks kasutuid kogunemisi.” Kui võtta kokku osaleja ootused ideaalsele konverentsile, siis võiks see koosneda paarist-kolmest infokillust aktuaalse probleemi lahendamiseks, mõnest ideest, mida pikemas perspektiivis kasutada, kasulikest vestlustest tööalaselt oluliste inimestega ja naudingust hästi organiseeritud sündmusest. Ning korraldaja peab nende muutunud nõudmistega kaasa tulema.
Koolitus või mitte?
„Konverents ei ole koolitus!” on kindel Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse tegevjuht Ragne Talv. „Konverentsil käsitletakse konkreetse eriala või valdkonna arengutele fokusseeritud teemasid üldiselt, kuid koolitusel keskendutakse igasse teemasse süvitsi. Konverentsi põhiliseks väärtuseks on selle sisu ehk teemade aktuaalsus ning sama oluline on ka antud sõnumi edastaja roll. Igasugune meelelahutuslik ajaviide ja keskustelu oma eriala esindajatega on tänapäeva konverentsi lahutamatu osa.”
Kuid lisaks praktilisele väärtusele oodatakse aina enam emotsioone. Ei piisa vaid oma ala professionaalist, vaid idee tuleb auditooriumini viia elamuslikult ning siiralt.
Endrik Randoja möönab, et igal konverentsil on oma hariduslik moment, võimalus õppida midagi uut. „Seega on koolitus hea konverentsi komponent, aga hea konverents ei ole ainult koolitus. Kolmandaks eesmärgiks võib olla teatud huvigruppide kokkuviimine. Näiteks ostjad ja müüjad, erinevate valdkondade koostööpartnerid. Sellisel puhul on väga olulisel kohal ettekannete vahepeal toimuv suhtlus ning workshop’id,” räägib ta.
Erialainimeste kogunemine
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE tegevjuht Ene Olle konverentsi kui koolituse rolli ei alahinda. Selle valdkonna inimesed kogunevad kord aastas, et kohtuda kolleegidega, valdkonna spetsialisteidega ja käsitleda n-ö suurt pilti.
„Konverents on kindlasti erialane koolitus,” ütleb Olle. „See on väga heaks koolituseks neile, kes otsivad inspiratsiooni uute lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks oma organisatsioonis. Sest konverentsi roll on tekitada diskussiooni ja panna mõtted liikuma. Just strateegilistel teemadel kõnelevatel konverentsidel osalemine on üks parimaid investeeringuid koolitusse, mida juht, sh personalijuht, enese ja organisatsiooni arengu eesmärgil teha saab.”
Soovitused osalejale
Konverentsile minnes tasuks ette võtta osalejate nimekiri ning uurida, kellega võiks luua või värskendada kasulikke tööalaseid suhteid. Suuremate sündmuste puhul võib kohtumised eelnevalt kokku leppida.
Vähemalt konverentsiruumis ei peaks erinevad online-kanalid lahti olema, olgu selleks siis ajaleht või e-post. Inimene ei suuda tegelikult mitut asja korraga hästi teha ja oma kirjadega tegelemisel võib mõni oluline nüanss kõrvust mööda minna.
Hea mõte on pärast konverentsi teha kolleegidele väike kokkuvõte: mida kuulsid, kellega kohtusid, mida tööalaselt kasulikku korda saatsid.
Allikas: Endrik Randoja
