Koolid otsivad õpetajaid vähem kui kunagi varem
„Tõepoolest, meie lehes on sel aastal õpetajatele vaid üksikud tööpakkumised,” möönis Õpetajate Lehe peatoimetaja Tiia Penjam. Varem on kuulutuste rubriik sügise eel võtnud ruumi vaat et paar lehekülge.
Eelmisel reedel ajalehe netiversiooni külastades võis lugeda vaid seitsmest vabast õpetajakohast, pluss tööpakkumine huvijuhile, nn õppealajuhatajale ja eripedagoogile. Tööd pakuti Harjumaal, sealhulgas Tallinnas, Hiiumaal, Tartu- ja Valgamaal. Rohkem oli tööpakkumisi lasteaiaõpetajatele.
Kindlasti näitab see vähem või rohkem praegu riigis toimuvat, on kauaaegne õpetajate nädalalehe peatoimetaja Penjam nõus.
„Asi võib olla selles, et omavalitsused, kelle koolis õpetab ainet erihariduseta inimene, hiilivad mööda kohustusest igal aastal ülevabariigilise kuulutuse kaudu spetsialisti otsida. Raha on vähe ja püütakse selle pealt kokku hoida,” ütles ta ja rõhutas, et see on pelgalt tema isiklik arvamus.
Pole välistatud, et koolidirektorid leiavad puuduvaid töötajaid töövahendusportaalide kaudu. Pole välistatud seegi – eriti ääremaal, kus koolis pole pakkuda täiskoormusega tööd –, et juba ametis olevad õpetajad teenivad lisatunde andes palgalisa. Ega seegi, et õpetajaametis näevad omamoodi päästerõngast needki, kel taskus küll pedagoogi diplom, kuid kes omal ajal valisid koolitöö asemel mõne muu ala.
Töökohad on hinnas
„Masu,” põhjendas internetti tööotsimiskuulutuse üles pannud Jüri (nimi rääkija palvel muudetud) ühesõnaliselt otsust, miks endine kinnisvaraga tegeleja otsib tööd õpetajana.
Koolis on ta ametis olnud täpselt ühe aasta 25 aastat tagasi, pärast ülikooli lõpetamist. Seni pole filoloogidiplomiga mehele pakkumist tulnud. „Loomulikult vaatan ka mujal ringi, ma ei looda üksnes koolitööle,” sõnas ta.
Õpetajaid tuleb kooli tööd küsima varasemast rohkem, kinnitas Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Sirje Pehk. Ta on tähele pannud, et Eestis näib üleliia olevat klassiõpetajaid, kellele tööd ei jagu, kuid näiteks Kesk-Eesti kooli matemaatiku leidmisega oli tõsine tegu.
„Kui me asuksime nn tõmbekeskuses – Tallinnas, selle ümbruses, ka Tartus –, oleksime ilmselt kiiresti matemaatikaõpetaja leidnud,” rääkis Pehk. „Kandidaate oli, kuid neid heidutas kehv bussiühendus, kallis bensiin, nad ei soovinud elukohta muuta. Neid, kes varem õpetajana polnud töötanud, kuid nüüd kriisi ajal sellele mõtlevad, heidutas harjumuseks saanust väiksem palk. Sellised tööküsijad vaatavad viimse võimaluseni mujal ringi,” nentis koolidirektor.
Kui arvestada seika, et aasta-aastalt alustab 1. septembril kooliteed vähem lapsi kui eelmisel aastal, jääb vabu õpetajakohti veelgi vähemaks. Sel kevadel lõpetas tegevuse neli kooli.
Pakkumine ja nõudlus ei ühti
•• Virge otsib loodusteaduste õpetajana tööd Tartu- või Jõgevamaal, seni tulutult. „Üksikud pakkumised, mis olen saanud, on nii väheste tundide arvuga, et sellega ei teeni midagi,” rääkis lapsehoolduspuhkust lõpetav õpetaja.
•• Ülikooli lõpetas ta viis aastat tagasi ja on kogu aeg töötanud õpetajana. Vahepeal pere kolis ja see teeb võimatuks tagasipöördumise kooli, kust ta koju jäi. „Ma ei osanud arvata, et see olukord on nii lootusetu,” ütles naine, kes on tööotsimiskuulutuse pannud interneti andmebaasi, mis avaneb ka Tallinna haridus-ameti koduleheküljelt. Tõsi, tööpakkumisi kodust kaugetesse koolidesse, näiteks Läänemaale või Ida-Virumaale, on talle selle kaudu tulnud, kodusest piirkonnast aga mitte.
•• „Tuleb hakata ka teistel aladel ringi vaatama,” on naine valmis õpetajakutset hülgama.
