Sa­ge­li rää­gi­tak­se, et:

•• suh­ted kol­lee­gi­de­ga mõju­ta­vad olu­li­selt tö­öa­last mo­ti­vat­sioo­ni, te­ha­taht­mist, ra­hu­lo­lu töö­ga;

••töö­le tul­lak­se töö pä­rast, ära min­nak­se su­he­te pä­rast (eri­ti sa­ge­li ju­hi–al­lu­va hal­ba­de su­he­te pä­rast);

•• kui tööd on vä­he, ha­ka­tak­se iga­vu­sest teis­te vas­tu int­ri­gee­ri­ma;

•• kui ajad on ras­ked ja muu­tu­si pal­ju, siis töö­suh­ted pin­ges­tu­vad.

Psühho­loo­gid li­sa­vad eel­too­du­le väi­te, et ini­me­ne kal­dub tööl ku­jun­da­ma sa­ma­laad­seid suh­teid, na­gu need olid tal lap­sepõlves tal­le olu­lis­te ini­mes­te­ga.

Ma­jan­dus­li­kult edu­ka­tel, la­he­da­tel ae­ga­del po­le lä­hi­suh­teid, emot­sio­naal­set seo­tust ja as­ja­dest ot­se­ko­he­selt rää­ki­mist tööl õigu­poo­lest va­ja. Vä­ga tu­le­mus­lik võib ol­la ka omaet­te rügav või olu­sid ja tei­si ära ka­su­tav üksiküri­ta­ja.

Hal­ba­del ae­ga­del on olu­kord kee­ru­li­sem. Ühelt poolt on se­ni­sest enam va­ja kon­ku­ree­ri­da, en­nast näi­da­ta, sil­ma pais­ta, oma kom­pe­tent­sust suu­ren­da­da ja tões­ta­da.

Tei­salt muu­tub ülitäht­saks kaas­las­te toe­tus, võima­lus oma mõtteid ja tun­deid ja­ga­da, aru­saa­ma het­keo­lu­kor­rast kont­rol­li­da. Kok­ku­puu­te­punk­te te­kib juur­de, näi­teks on va­ja oo­ta­ma­tuid üle­san­deid täi­ta, tööd ümber ja­ga­da, üks­teist abis­ta­da. Suht­le­mi­ne kol­lee­gi­de­ga peaks muu­tu­ma ti­he­da­maks, üks­tei­se tund­mi­ne ja ar­ves­ta­mi­ne suu­re­maks.

Ja sa­mal ajal on üha olu­li­sem öel­da ka eba­meel­di­vaid as­ju: pan­na pii­re („ma ei ta­ha sel­list tööd te­ha”, „ma ei nõus­tu sel­lis­te tin­gi­mus­te­ga”), an­da ne­ga­tiiv­set ta­ga­si­si­det ja tea­ta­da eba­meel­di­vaid uu­di­seid (pal­ga külmu­ta­mi­sed, koon­da­mi­sed jne). Kõik see nõuab olu­li­selt suu­re­mat isik­sus­lik­ku küpsust ja edu­ka­mat suht­le­mist kui ma­jan­du­se õit­sen­gu ajal.

Praktilisi soovitusi

Ümb­rit­se­vat ma­jan­du­so­lu­kor­da eri­ti muu­ta ei saa, te­ge­le­da saab ene­se aren­da­mi­se­ga, seal­hul­gas oma suh­tu­mi­se ümber­ku­jun­da­mi­se­ga. Tead­li­kult saab suh­teid ku­jun­da­da.

Vi­let­sal ju­hul võib ai­da­ta töö-and­ja ja/või klien­ti­de ki­ru­mi­ne, üks­teist emot­sio­naal­selt toe­ta­va­te „pad­jak­lu­bi­de” loo­mi­ne jmt.

Pi­ke­ma aja jook­sul viib see tee mõist­ma­tu­se­ni klien­ti­de või fir­ma eesmär­ki­de suh­tes, küüni­li­su­se­ni, lä­bipõle­mi­se­ni. Ehk liht­salt öel­des: see po­le vää­ri­kas.

Pa­re­mal ju­hul on võima­lik aren­da­da ja tead­li­kult ka­su­ta­da oma sot­siaal­seid os­ku­si ning:

•• ras­ku­si ja vas­tuo­lu­sid mär­ga­ta, mit­te ig­no­ree­ri­da;

•• oma pin­geid maan­da­da ja oma äre­vu­sest tin­gi­tud ime­li­ku käi­tu­mi­se üle naer­da;

•• en­nast keh­tes­ta­da, au­salt oma võima­lus­test ja va­ja­dus­test tea­da an­da;

•• püüda tei­si mõis­ta ja ar­ves­ta­da;

•• ol­la orien­tee­ri­tud la­hen­dus­te­le, pak­ku­da võima­lu­se kor­ral kõiki ra­hul­da­vaid va­rian­te prob­lee­mi­de­ga toi­me­tu­le­kuks;

•• ol­la jõudumöö­da kaas­las­te­le toeks, ära­kuu­la­jaks, ju­hen­da­jaks, mõte­te pee­gel­da­jaks;

•• nau­ti­da kaas­las­te­ga koos ole­mist (sel­met mu­ret­se­mi­se­le kes­ken­du­da);

•• tun­da ära ma­ni­pu­lat­sioo­ne ja nei­le sel­gelt vas­ta­ta;

•• luua ka tööl sõbra­suh­teid.