Kol­leeg tun­dub aja­vat kiu­su. Ükskõik mis et­te­pa­ne­k ka ei teh­taks, mis idee­­ga ka väl­ja ei tul­daks, rea­gee­rib ta pes­si­mist­li­kult: nii­kui­nii ei tu­le see väl­ja. Tu­ndub tut­tav? Kius­li­kul kol­lee­gil on sil­mi­ni peas must mõtte-müts ja ta liht­salt ei os­ka teist­moo­di mõel­da.

Bri­ti psühho­loog ja koo­li­ta­ja, maail­mas tun­tud eelkõige kui loo­va mõtle­mi­se uu­ri­ja dr Ed­ward de Bo­no on oma uu­rin­gu­te­le tu­gi­ne­des väl­ja töö­ta­nud mi­tu liht­sat ja töö­kind­lat mõtle­mi­se aren­da­mi­se me­too­di­kat. Enim tea­tak­se te­ma kuue mõt-temütsi teh­ni­kat (Six Thin­king Hats). Paa­rikümne aas­ta jook­sul on li­gi 600 000 ini­mest üle maail­ma kuue mõttemütsi koo­li­tu­se lä­bi tei­nud. “Kui lää­nes kus­kil ka­su­ta­da ter­mi­nit “mõttemüts”, siis üld­ju­hul lei­dub selts­kon­nas ala­ti kee­gi, kes tead­valt noo­gu­tab,” ütleb koo­li­ta­ja Har­ry Kää­rik, de Bo­no me­too­di­ka ai­nus lit­sent­si­tud esi­ta­ja Ees­tis.

Nii­siis õpe­tab de Bo­no liht­said loo­va mõtle­mi­se võtteid. Te­ma väi­tel on loo­vus liht­ne ja rat­sio­naal­ne “a­si”, mi­da saab õppi­da, mis koos­neb teh­ni­ka­test, me­eto­di­­test, nii et iga ini­me­ne võib oma mõtle­mist kor­ras­ta­da ja pan­na end loo­va­malt mõtle­ma.

Meeletu ajakokkuhoid

Kui ini­me­ne mil­le­le­gi mõtleb, ka­su­tab ta üht kind­lat mõtte­vii­si. Ena­mas­ti sel­list, mis on loo­muo­ma­ne just tal­le – op­ti­mist­lik­ku, pes­si­mist­lik­ku, mõtleb “fak­ti­de­s” jne. De Bo­no kir­jel­dab neid eri vär­vi mütsi­de­na. Näi­teks ini­me­ne, kes kan­nab n-ö mus­ta mütsi, näeb as­ju mus­ta­des vär­vi­des. Kui kee­gi rää­gib tal­le kon­to­ri ko­li­mi­sest, siis vas­tab ta ilm­selt nii: “jäl­le pa­ras ja­ma, kus nüüd par­ki­da saa­b” vms. “I­see­ne­sest po­le sel­le mõtte­vii­si ka­su­ta­mi­ses ju mi­da­gi hal­ba – ini­me­ne püüab oh­tu väl­ti­da,” sel­gi­tab Kää­rik. “A­ga kui do­mi­nee­rib ai­nult see viis, jääb muu mõtle­mi­ne kõrva­le. Bo­no õpe­tu­se ko­ha­selt peaks os­ka­ma ka­su­ta­da kõiki kuut mõtte­vii­si, siis saab ter­vik­pil­di kät­te.”

Mus­ta mütsi vas­tu­kaa­luks on kol­la­ne müts, mi­da de Bo­no ni­me­tab loo­gi­li­seks, po­si­tiiv­seks. Se­da mõtte­vii­si ka­su­ta­des sun­ni­me end mõtle­ma po­si­tiiv­se vaa­te­punk­ti kau­du ka siis, kui te­ge­mist on prob­lee­mi­ga. “Vah­va, et ko­li­me, saa­me pa­re­ma juur­depää­su.”

Mütsid toi­mi­vad kõige pa­re­mi­ni aru­te­lu­de kor­ral­da­mi­sel ja koo­so­le­ku­tel. “See on män­gu­li­ne me­too­di­ka, aga kui kõik sel­le män­gu omaks võta­vad, toi­mib ta häs­ti. Ai­tab suu­repä­ra­selt ae­ga kok­ku hoi­da – de Bo­no ise on uuri­nud mõttemütsi­de aja­list võlu ja jõud­nud tu­le­mu­se­le, et sääs­ta õnnes­tub vä­he­malt 40–50 prot­sen­ti ajast,” rää­gib Kää­rik. “Olen ka ise se­da oma koo­li­tus­tel pal­ju näi­nud. Al­gu­ses on aru­t-elud pi­kad ja lo­hi­se­vad, igaüks rää­gib oma jut­tu: kes te­ge­leb tu­run­du­se­ga, teeb se­da omast vaa-­te­punk­tist; kes teeb too­tea­ren­dust, rää­gib too­te­jut­tu jne. Ja kui nad te­gid lä­bi koo­li­tu­se – koo­li­tu­se lõpuo­sas on nen­de reaal­set tööd puu­du­tav aru­te­lu –, läk­sid neil sil­mad suu­reks, sest va­ra­se­mast eri­ne­valt võttis kõik ae­ga kõigest poolt tun­di.” Muu­seas, kuut mõttemütsi ta­sub proo­vi­da ka väl­jas­pool tööe­lu, need toi­mi­vad us­ku­ma­tult liht­salt ja häs­ti.