Kolleeg tundub ajavat kiusu. Ükskõik mis ettepanek ka ei tehtaks, mis ideega ka välja ei tuldaks, reageerib ta pessimistlikult: niikuinii ei tule see välja. Tundub tuttav? Kiuslikul kolleegil on silmini peas must mõtte-müts ja ta lihtsalt ei oska teistmoodi mõelda.
Briti psühholoog ja koolitaja, maailmas tuntud eelkõige kui loova mõtlemise uurija dr Edward de Bono on oma uuringutele tuginedes välja töötanud mitu lihtsat ja töökindlat mõtlemise arendamise metoodikat. Enim teatakse tema kuue mõt-temütsi tehnikat (Six Thinking Hats). Paarikümne aasta jooksul on ligi 600 000 inimest üle maailma kuue mõttemütsi koolituse läbi teinud. “Kui läänes kuskil kasutada terminit “mõttemüts”, siis üldjuhul leidub seltskonnas alati keegi, kes teadvalt noogutab,” ütleb koolitaja Harry Käärik, de Bono metoodika ainus litsentsitud esitaja Eestis.
Niisiis õpetab de Bono lihtsaid loova mõtlemise võtteid. Tema väitel on loovus lihtne ja ratsionaalne “asi”, mida saab õppida, mis koosneb tehnikatest, meetoditest, nii et iga inimene võib oma mõtlemist korrastada ja panna end loovamalt mõtlema.
Meeletu ajakokkuhoid
Kui inimene millelegi mõtleb, kasutab ta üht kindlat mõtteviisi. Enamasti sellist, mis on loomuomane just talle – optimistlikku, pessimistlikku, mõtleb “faktides” jne. De Bono kirjeldab neid eri värvi mütsidena. Näiteks inimene, kes kannab n-ö musta mütsi, näeb asju mustades värvides. Kui keegi räägib talle kontori kolimisest, siis vastab ta ilmselt nii: “jälle paras jama, kus nüüd parkida saab” vms. “Iseenesest pole selle mõtteviisi kasutamises ju midagi halba – inimene püüab ohtu vältida,” selgitab Käärik. “Aga kui domineerib ainult see viis, jääb muu mõtlemine kõrvale. Bono õpetuse kohaselt peaks oskama kasutada kõiki kuut mõtteviisi, siis saab tervikpildi kätte.”
Musta mütsi vastukaaluks on kollane müts, mida de Bono nimetab loogiliseks, positiivseks. Seda mõtteviisi kasutades sunnime end mõtlema positiivse vaatepunkti kaudu ka siis, kui tegemist on probleemiga. “Vahva, et kolime, saame parema juurdepääsu.”
Mütsid toimivad kõige paremini arutelude korraldamisel ja koosolekutel. “See on mänguline metoodika, aga kui kõik selle mängu omaks võtavad, toimib ta hästi. Aitab suurepäraselt aega kokku hoida – de Bono ise on uurinud mõttemütside ajalist võlu ja jõudnud tulemusele, et säästa õnnestub vähemalt 40–50 protsenti ajast,” räägib Käärik. “Olen ka ise seda oma koolitustel palju näinud. Alguses on arut-elud pikad ja lohisevad, igaüks räägib oma juttu: kes tegeleb turundusega, teeb seda omast vaa-tepunktist; kes teeb tootearendust, räägib tootejuttu jne. Ja kui nad tegid läbi koolituse – koolituse lõpuosas on nende reaalset tööd puudutav arutelu –, läksid neil silmad suureks, sest varasemast erinevalt võttis kõik aega kõigest poolt tundi.” Muuseas, kuut mõttemütsi tasub proovida ka väljaspool tööelu, need toimivad uskumatult lihtsalt ja hästi.