Koolitusturu hinnad on kukkunud kolmandiku


Koolitusturu hinnad on kukkunud kolmandiku
Läbirääkimisoskuste koolitus Tammsaare koolituskeskusesTerje Lepp (arhiiv)

Koolitusfirmasid hoiavad vee peal eritellimusel sisekoolitused ja riigi raha.

 „Oleme praegu tunnistajaks koolitusturu kollapsile,” ütles EBS-i juhtimiskoolituse keskuse tegevdirektor Meelik Kattago, viidates tõsiasjale, et Eesti koolitusfirmade liidu andmetel langes käesoleva aasta esimeses kvartalis koolitusfirmade käive umbes 40%. „Arvan, et põhi ei ole veel käes.”

„Traditsiooniline koolitus on peatunud,” tõdes Vain & Partnerid OÜ kliendisuhete juht Hard Perk. Traditsioonilise koolituse all mõeldakse sõltumata teemast kõigile suunatud standardse programmiga avalikke koolitusi.

Koolitusfirma EMI EWT juhi Tiit Tammemäe sõnul pole avatud koolitustel enam haruldus kolm kuulajat saalis. „Selge, et töötatakse kahjumiga.”

Konkreetsetele firmadele ja asutustele suunatud sisekoolitused on kriisiajal mõnevõrra vähem pihta saanud. „Näiteks motivatsiooni hoidmise koolitused ettevõtetele, kus inimesed on suunatud osalisele tööajale või isegi sundpuhkusele, aga keda soovitakse pikemas perspektiivis ikkagi säilitada,” ütles Ariko müügijuht Leena Politanov.

Hard Perki sõnul on vajadus ka selliste koolituste järele, mis tegelevad muutunud turuolukorra, sihtrühma või toote küsimusega. „Näiteks kui seni müüdi mingit raamatupidamisprogrammi otse raamatupidajale, siis nüüd on firmajuhid seda tüüpi ostud oma kontrolli alla võtnud. Siit müügiesindajate koolitus, kuidas müüa säärast programmi otse tippjuhile.”

Seotud lood:

Riik on tubli koolitaja

Avalike koolituste hääbumise kõrval on tulnud koolitusfirmadel ka hindu kärpida. „Umbes kolmandiku võrra,” ütles Politanov. Samasugune hinnalangetus paistab silma ka teiste tuntud koolitusfirmade, nagu Invicta või Vain & Partnerid OÜ hinnakirjas.

Mõnel pool võib siiski näha koolitustellijate hulgas riigiasutuste osakaalu suurenemist. Osaliselt on põhjus ka selles, et päris paljude koolituste puhul on (kaas)finantseerijaks Euroo­pa Liit. Politanov viitas, et tegelikult on ka eraettevõtetel võimalus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu ligi pääseda Euroopa koolitusrahale. Näiteks teadmiste ja oskuste arendamise programmi raames jagab EAS mitme aasta jooksul välja 200 miljonit krooni. Just praegu on käimas uus väikeettevõtetele suunatud koolitusosakute programm.

Olukorra paranemist lähiajal koolitusfirmade juhid ei usu. „Enne kui ettevõtete finantstulemused ei parane, ei saa ka koolitusturg dramaatiliselt muutuda,” nentis Politanov. 

Riik loodab Euroopa koolitusrahale

•• „Kuna praegu on jällegi käimas eelarvekärped, ei oska me veel prognoosida, kui palju saame 2009. aasta jooksul koolituseel­arve vahendeid kasutada,” tunnistas keskkonnaministeeriumi personaliosakonna koolituse peaspetsialist Kristi Schumann.

•• 2009. aasta esimeses pooles on keskkonnaministeerium kasutanud koolituseelarve vahendeid summas 220 334 krooni, lisaks on plaanitud välisabi summas

811  692  krooni.

•• Võrdluseks – eelmisel aastal oli ministeeriumi koolituseelarve 1,47 miljonit krooni, millele lisandus välisabivahendeid ligi 0,7 miljonit. Riigi panus väheneb, Euroopa osa suureneb.

Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.