“Saamegi sussisahistajatest lahti,” põrutab aktsiaseltsi Ferreks juhataja Aivar Rist “Ma ju näen küll, mida tehakse, mul tuleb laua peale pilt kaheksast kaamerast.” Ferreks on Tallinnas tegutsev masinaehituse teraskonstruktsioone tootev firma. 80% nende toodangust läheb ekspordiks.

Praegu töötab neil 140 inimest. Aivar Rist peab optimaalseks 130 töötajat ja majandussurutis annab efektiivsuse tõstmiseks paremad võimalused. “Muidu käis kogu aeg üks virisemine, miks seda ja toda teha ei saa. Nüüd aga saame valida. Võtame tööle paremaid spetsialiste,” selgitab Rist. Ta tunnistab, et eks nendegi juurest jalutas varem iga pisiasja pärast minema inimesi, kes nüüd käivad ukse taga küsimas. “Aga laseme neil veel natuke käia. Ehk saavad siis paremini aru, mida tähendab stabiilne töökoht.”

Samamoodi leiab raskemal ajal uusi võimalusi ehitusvahte tootva Krimelte juht ja üks omanikke Jaan Puusaag. Eelmisel nädalal avasid nad Lasnamäel 90 miljonit krooni maksma läinud uue tehase ja büroohoone. Krimelte on samuti ekspordifirma. Praegu töötab Krimeltes 209 inimest, eelmisel aastal 186 inimest ja kolm aastat tagasi 109.

Puusaag ei luba, et Krimelte hakkab kindlasti rohkesti inimesi juurde võtma, kuid koondamisi ta ka ette ei näe. Uusi võimalusi aga tuleb. “Eelmisel aastal ei helistatud meile kordagi ettepanekuga: ostke meie firma ära. Tänavu on aga tulnud juba kolm sellist kõnet,” muigab Puusaag.

Koondamisluba igaks juhuks

Kui esimesteks kannatajateks saavad languse ajal kodumaisel turul toimetajad, siis ekspordile suunatud ettevõtted aitavad kukkumist pehmendada. Seda näitavad statistikaameti arvud ja hiljuti tunnistas näiteks ka Swedbanki Baltimaade-juht Erkki Raasuke Ärilehele, et ekspordifirmad on olnud üllatavalt tublid. Eesti masinatööstuse liidu tegevdirektor Paul Gorbovs­ki ütleb, et siiamaani on nende valdkonna firmadel läinud tõepoolest päris hästi.

On muidugi ka erandeid. Näiteks Norma teatas kaks nädalat tagasi, et soovib taotleda luba 297 töötajale osalise tööaja rakendamiseks. See ei tähenda veel kindlat otsust seda sammu astuda, vaid nagu firma nimetas, on tegemist ennetava meetmega, et luba oleks igaks juhuks olemas, kui vajadus tekib. Teisalt leidub Elcoteq, kes teatas suve lõpul, et kavas on vähemalt 200 töötajat juurde võtta. Oktoobri alguses ütleb Elcoteqi personalijuht Ülle Matt, et lõpuks võeti tööle kõvasti rohkem inimesi. Praegu on Elcoteqis 2500 töötajat, paar kuud tagasi oli 2200.

Tööportaalides on pakkumisi vähemaks jäänud

•• “Kevadise 2000–2200 tööpakkumise asemel on meil nüüd andmebaasis 1500–1700 pakkumist,” ütles tööportaali CV Keskus ärijuht Kadri Johanson. Valdkondadest on kõige enam vähenenud teenindusala pakkumised. Aga see valdkond sõltubki turismihooajal tegutsevate kohvikute, restoranide ja suveniirimüüjate tööst.

•• Ühtegi silmatorkavat tegevusala, kus pakkumiste arv oleks suurenenud, pole näha. Enamikus valdkondades püsivad pakkumiste arvud siiski stabiilsed.

••  “Tööotsijad on hakanud rohkem huvi tundma välismaal töötamise vastu,” kinnitab Johanson turul valitsevat meelolu.

•• Teises tuntud tööportaalis CV Online on kõige populaarsemaks tööpakkumiste valdkonnaks tõusnud infotehnoloogia.

•• Seegi on loogiline, sest just infotehnoloogia ning eriti eksportivad tarkvarafirmad on need, kes keerulistest aegadest võidavad. Siin on teine, juba traditsiooniline probleem: kust leida tõesti häid tegijaid?