Koonderakonna rahastamine lõpeb mai keskel

Rahvaliidu algatusel võttis riigikogu teisipäeval vastu erakonnaseaduse paranduse, mis lõpetab laialiminekuotsuse teinud Koonderakonna rahastamise riigieelarvest mai keskpaigast.

Seaduseparanduse kohaselt lõpeb laialiminekust teatanud erakonna rahastamine pärast vastavat registrikannet, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast erakonna lõpetamisotsuse vastuvõtmist. Erakonnad saavad iga riigikogus esindatud liikme eest eelarvest umbes 20.000 krooni kuus.

Kunagine valitsuspartei Koonderakond teatas oma laialiminekust novembri keskel, kuid saab riigieelarvest raha riigikogus oleva kuueliikmelise Koonderakonna fraktsiooni eest, sest praegune seadus ei sätesta täpselt aega, kui kaua oma tegevuse lõpetanud erakond eelarvest raha saab.

Koonderakonna fraktsiooni kuulub vaid üks lõpuni Koonderakonda kuulunu, endine valitsusjuht ja partei kunagine esimees Mart Siimann.

Fraktsioonis on ka vähetuntud partei Uus Eesti juht Ülo Nugis. Lisaks on seal neli praegu Rahvaliitu kuuluvat saadikut, kes 1999. aasta valimistel esinesid Koonderakonna nimekirjas, kuigi kuulusid Maaliitu või Perede ja Pensionäride Erakonda. 2000. aasta suvel ühinesid kaks viimast parteid Rahvaliiduga.

Seni on Rahvaliit suulise leppe alusel Koonderakonnalt nende nelja eest raha saanud, kuigi aeg-ajalt on ka võlgnevusi olnud.

Rahvaliidu eelnõu teine eesmärk oligi seadustada, et erakonna lõpetamisel läheb raha nendele parteidele, kuhu on astunud laialiläinud erakondade liikmed. Nii saaks Rahvaliit eelarvest iga kuu umbes 80.000 krooni. See andis mõõdukale Liia Hännile ajendi nimetada eelnõu omakasupüüdlikuks. Samalaadseid vihjeid tegid tema parteikaaslane Vootele Hansen ning isamaaliitlased Mart Nutt ja Jüri Adams.

Riigikogu ei arvestanud opositsiooni vastuväiteid ning võttis seaduse 54 häälega vastu. Rahvaliitu toetasid ka Keskerakond ning Reformierakond. Kuna viimasesse kuuluv Ivi Eenmaa oli kunagi koonderakondlane, võidab seaduseparandusest ka Reformierakond.

Eelnõu arutelu käigus üritasid mõõdukad Liia Hänni ja Tõnu Kõiv ning Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei juht Tiit Toomsalu teha parteide rahastamisse põhimõttelisi muudatusi.

Mõõdukate ettepaneku kohaselt saanuks erakonnad raha sõltuvalt valimistel saadud häälte arvust. Praegune seadus jagab raha riigikogus saadud kohtade hulgast lähtudes, kuid valimisseaduse tõttu saavad valimistel rohkem hääli kogunud erakonnad riigikogus teatud lisakohad. Selle paranduse läbiminek vähendanuks näiteks Keskerakonnale eelarvest laekuva raha hulka.

Kuut väikeparteid esindanud Toomsalu soovis, et riigieelarvest saaksid raha peale riigikokku pääsenute ka sealt välja jäänud, kuid valimistel üle ühe protsendi häältest kogunud parteid.

Riigikogu ei toetanud kumbagi ettepanekut. Toomsalu paranduse vastu hääletasid koos koalitsioonisaadikutega ka paljud opositsiooni esindajad.