Kõrvalkrundi rahulolematu valdaja võib teie ehitises näha ka võimalust rahalise kompensatsiooni nõudmiseks. Unustada ei maksa ka ehteestlaslikku kiusu.
Seepärast tasub enne detailplaneeringu koostamist kõrvalkruntidel elavate inimestega juttu teha. A&A Kinnisvara OÜ maakler Allan Kool ütleb, et kui tahad naabriga esmalt kooskõlastada detailplaneeringut, peab olema selge nägemus soovitavast hoonestusest ja ülevaade piirkonna ehitusmäärusest ning planeeringut menetlevate ametkondade nägemusest. Detailplaneeringu käik algatamisest kehtestamiseni kestab näiteks Tallinnas 7 - 18 kuud, juhul kui ei tõstatu olulisi vaidlusi.
Üks peamine naabritevaheline vaidlusteema kerkib, kui üks tee viib kahe või enama krundi juurde. “Kui naaber sulgeb tee, mida pole planeeringus ette nähtud, kuid mida on seni kasutatud läbipääsuteena, tuleb otsida kokkulepet maaomanikuga või leida muu ligipääsu võimalus,” ütleb Allan Kool. Ta lisab, et kui tee on ette nähtud avalikuks kasutuseks, kuid läbib osaliselt või täielikult eraomandis olevat maad, on see kohaliku omavalitsuse probleem. Praktikale tuginedes tuleb ligipääsuta maaomanikul servituudi seadmise nõudega pöörduda kohtusse.
Servituut on antud kontekstis kahe või enama krundi omanikevaheline kokkulepe krunti läbiva tee kasutamise või mingi kommunikatsioonitrassi, kraavi jne hooldamise suhtes. Servituuti ei saa seada ühe kinnistu raames, selleks peab olema kaks või enam kinnistut. See tähendab, et kinnistu kaasomanikud ei saa omavahel servituudi seadmisel kokku leppida, kes millist osa kaasomandis olevast kinnistust kasutab.
Mis puutub planeeringute kehtestamisse, siis põhjendamatuid hagisid kohus menetlusse ei võta. Kui on alus planeeringu vaidlustamiseks, võidakse leida kiirelt kokkulepe või vaielda aastaid. Kui vaidlevad kinnisvaraarendaja planeeringu tellijana ja naabrid vaidlustajatena lihtsama asja üle, siis tavaliselt planeeringu tellija astub oma nõudmistes pisut tagasi või maksab vaidlustajale kompensatsiooni. Kiuslike naabrite vaheline vaid-lus võib kesta ka põlvest-põlve.
