Kooskõlastusele saadetud eelnõu seob 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga
„Pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle praegune palkade suur erinevus. Samavõrd on vaja ka paindlikkust, et jätkuks nii töökäsi kui ka vanemaealistele võimalusi eneseteostuseks," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Muudatuste tulemusel saame pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, samuti inimese panusel põhinevast kolmandast sambast."
Eelnõuga nähakse ette järgnevad muudatused:
Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks: inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem: töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel hakkavad inimesed edaspidi koguma töötatud aastatest sõltuvat staažiosa.
Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Seetõttu jääb suurema osa tänaste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast - juba kogutud ja kuni 2037. aastani pooles suuruses kogutavaid palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi. Seos palga suurusega säilib teise ja kolmanda samba kaudu.
2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti teise sambaga liitumise võimalus.
Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud juba 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Mullu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu.
Eelnõu esimeses kooskõlastusringis esitasid eelnõule muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused. Ühtekokku laekus enam kui 30 täiendus- ja parandusettepanekut 11 organisatsioonilt ja asutuselt.
Esimese kooskõlastusringi järel arvestati mitme ettepanekuga, muu hulgas leiti, et 2022. aastaks analüüsib sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga võimalikke pensioniindeksi muudatusi. Ühtlasi otsustati, et Vabariigi Valitsus koostab 2030. aastaks analüüsi pensionivalemi muudatuste sotsiaalsete, rahanduslike ja majanduslike mõjude kohta ning teeb vajadusel ettepanekud pensionivalemi muutmiseks.
