Kopikad on tagasi: Valgevene raius valuutalt neli nulli maha

 (15)
Kopikad on tagasi: Valgevene raius valuutalt neli nulli maha
Valgevene uute rahade pilt keskpanga kodulehelt.nbrb.by

Juulis Valgevenes läbi viidud rahareform lõikas rubladelt maha neli nulli ja tõi ühtlasi tagasi metallist kopikad, mida valgevenelased polnud näinud juba 24 aastat.

Pärast rahareformi maksab üks euro Valgevene rahas kaks rubla ja 23 kopikat, enne reformi oli kurss üle 22 000 rubla ühe euro eest.

Rahareformi järgne kõige väärtuslikum rahatäht on 500-rublane, mille ostujõud on 224 eurot, märkimisväärselt rohkem kui reformieelsel kõige suuremal rahatähel, 200 000 rublasel (üheksa eurot).

Miks Valgevene enne reformi suurema väärtusega kupüüre ei trükkinud, vaid lasi elanikel suuremate ostude puhul majandada kahesajatuhandeste pakkidega? Vastus on lihtne: Valgevene keskpank plaanis reformi teha juba 2008. aastal, kaheksa aastat tagasi, ega näinud seetõttu vajadust n-ö vanu rahatähti lisaks juurde trükkida. Aga siis tuli finantskriis, sellele järgnesid teised kriisid kuni viimase Vene sanktsioonikriisini ning Minsk lükkas reformi igal aastal aina edasi, oodates raha kursi mõningastki stabiliseerumist enne vahetust.

Ka uued rahatähed olid Valgevenel juba 2009. aastast hoidlas ootamas. Paberraha trükkis Eesti kroonegi trükkinud Inglise firma De La Rue ning metallraha müntisid Slovakkia ja Leedu rahapajad. Seitse aastat tagasi trükitud raha kasutamisega on tekkinud ka paar naljakat seika: nimelt astus rahatähti allkirjastanud keskpanga president Petr Prokopovich viie aasta eest tagasi seoses tervisliku seisundiga; samuti on 50-rublasel kirjaviga, sest vahepeal on muudetud valgevene keeles sõna "viiskümmend" ortograafiat.

Reformiga pääses Valgevene valuuta ühtlasi Euroopa kõige odavama raha staatusest. Nüüd on maailmajao kõige väärtusetum rahaühik Ungari forint, mida saab ühe euro eest 315; järgnevad Islandi kroon (136 krooni 1 euro eest) ja Vene rubla (71 rubla 1 euro eest).

See on Valgevene NSVLi-järgsel iseseisvusajal teine rahareform. Valgevene esimene rubla võeti kasutusele NSV Liidu lagunemisel 1992. aastal ja kandis hellitusnime "jänku" üherublasel olnud jänese pildi järgi. Ka 50-kopikane oli paberraha, orava pildiga, aga metallkopikaid toona käibele ei lastudki. Üldse olid loomapildid algsete rahatähtede esikülgedel sajarublaseni välja, kus oli Valgevene metsade võimsaim loom, Euroopa piison.

Esimene rubla devalveerus kiiresti. Juba 1994. aastal tuli hakata trükkima 20 000-rublaseid, järgmisel aastal 50 000-rublaseid ja nii edasi kuni viiemiljonilise kupüürini aastal 1999. Algselt käibesselastud oravapildiga 50-kopikaline oli seks ajaks täiesti väärtusetu ja käibelt kadunud.

2000. aastal oli Valgevenes esimene rahareform, millega samuti võeti rahaühikutel neli nulli lõpust maha. Üksipäini nullide eemaldamisega aga kappavat inflatsiooni peatada ei õnnestunud ning mõne aasta pärast tuli keskpangal taas tellida rahatähti, millel neli või viis nulli.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare