Kõrgkooli juht: ühisrahastuse skandaal töötab suurpankade huvides
Kristjan Oadi sõnul on ühisrahastusega finantseeritavad projektid tavaline krediidiäri ja nagu mujal, võivad ka siin investeeringud hapuks minna. "Kinnisvara ühisrahastusse on oma säästud pannud tuhanded eestlased ja see on tegelikult heas mõttes ime, et alles nüüd tuli esimene tagatis rahaks teha," ütles Oad.
"EstateGuru lahendas olukorra kiiresti ja võlausaldajate jaoks turvaliselt. Ühisrahastust plahvatusohtlikuks miiniks nimetamine on väga suur liialdus," lisas Oad.
Ettevõtluskõrgkooli juhi sõnul on laenu andmine alati risk ja tulemus pole kunagi garanteeritud. "Nagu alati, peab ka ühisrahastusega vaatama, kellele raha laenata. Tõsiseltvõetavatel ühisrahastusplatvormidel on laenusoovija kohta olemas kõik vajalikud andmed, et soovi korral teha tema kohta veel lisaks taustauuring. Kes on varem oma laenud korralikult tagasi maksnud, neid saab ka ühisrahastuses usaldada," rääkis Oad.
"Praegu on ühisrahastus väikeinvestorile pea ainus mõistlik võimalus riske hajutada ja väikeseid summasid paigutada. Investeerijad peavad muidugi arvestama, et projekti kasumlikkus on seotud riskitasemega ja niisama ei maksa keegi kõrget, 15-protsendilist intressi," rääkis Oad.
Kristjan Oadi sõnul näitab lahvatanud skandaal, et ühisrahastusest on kasvanud oluline majandusharu, mis pakub suurpankadele järjest enam konkurentsi. "Esialgu suhtusid nad ühisrahastusse üleolekuga, kuid nüüd võtavad juba tõsiselt. Selleks, et valdkond ei muutuks metsikuks lääneks, nagu omal ajal minilaenudega, peaks seda riiklikult paremini reguleerima. Heaks eeskujuks on nn Uberi-eelnõu, millega leiti ühistranspordivaldkonnas nii traditsioonilistele taksofirmadele kui sõiduvahendusäppide pakkujatele sobiv lahendus," ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor juht.
