Ühiskondliku ruumi põrandale tuleks valida vastupidavama viimistlusega puitmaterjal, kuid korterisse sobib ka veidi tagasihoidlikum lahendus.

“Korteritesse ei soovita tihtipeale kuigi palju investeerida – sinna valitakse õhem puitpõ-rand,” ütles Aive Haavel puit-põrandate müügiga tegelevast AS-ist Sveron. Eesti inimene ei taha tavaliselt kuigi kauaks korterisse elama jääda, vaid ihkab oma maja, tõi Haavel põhjenduseks, miks korterisse kallist põrandat ei muretseta.

##Samas soovitab ta põranda valimisel arvestada, et näiteks kask ja mänd on suhteliselt pehmed puiduliigid, millesse võivad kontsajäljed sisse jääda. Seetõttu tuleks eelistada tugevamat puitu nagu tamm, pöök või haab.

AS Vivareci juhatuse esimees Jaan Rääk soovitas põrandakatte valikul lähtuda rahakoti paksusest. “Kui rahalised võimalused lubavad ja tahetakse jäävat lahendust, siis soovitaksin täispuitparketti,” ütles ta.

Igal juhul soovitab Rääk kiigata korgi poole, mis on puiduga samas hinnas, kuid pakub lisaks mitmeid häid omadusi. Korkparketist ja -plaatidest põrand on elastne, hea heliisolatsiooni ning soojapidavusega ja on täiesti ökoloogiline.

Näiteks korkpuidust põrandaga müügisaalides töötavad müüjad on sellega väga rahul, sest tänu elastsusele ei väsi nende jalad nii ruttu, tõi Rääk näite.

Hea soojapidavus ja heliisolatsioon tuleb sellest, et korgitamme koore surnud rakud, millest põrandakatteid valmistatakse, sisaldavad 50 protsendi ulatuses õhku.

Keskkonnasõbralikkus tuleb aga sellest, et korgi saamiseks ei tule raiuda ühtegi puud – korgitammelt kooritakse iga 9 aasta tagant koor, mis taastub, selgitas Rääk. “Kui öeldakse, et tavaline puitparkett on ökoloogiline, siis paneb see veidi kahtlema, sest puidu nimel võetakse ju metsi maha,” lisas ta.

Korgi puuduseks põrandakattematerjalina on see, et teda ei saa lihvida.

Korki kasutatakse näiteks ka kosmosesüstikutes, kuna seni ei ole leitud paremat materjali kiirguse ja soojapidavuse tagamiseks. Valides vaip- või puupõrandakatte vahel, räägivad ühe või teise kasuks erinevad näitajad.

“Vaipa ei saa näiteks kunagi täiesti puhtaks, mingi tolm jääb ikka sisse. Puitu on aga kerge puhastada,” tõi Haavel näite. Samas tõdes ta, et asi on rohkem ikkagi maitse-eelistustes.

“Ühiskondlikus kohas läheb vaip suhteliselt kiiresti inetuks,” kinnitas ka Rääk. Samas nimetas ta vaipkatte mitmeid eeliseid puidu ees – vaibal on hea heli-isolatsioon , ta on kergemini paigaldatav ning kujunduselemendina paindlikum.

Rääk nimetab puitu rohkem põhjamaade materjaliks. Soojades maades sobib tema sõnul rohkem keraamika, millel on jahutav mõju.

“Nii mustvalgelt ei saa võtta, et puit on halb ja vaip on hea või vastupidi,” tõdes Rääk.

Puitpõranda ostmisel eelistatakse tamme ja aina rohkem laia spooniga laudparkette, kus puidu muster kõige paremini esile tuleb.

“Tamm on klassika – seda ostetakse kõige rohkem. Teised liigid käivad lainetena, kord eelistatakse üht, kord teist,” ütles Haavel.