Korstnapühkijale peaks olema tagatud juurdepääs kõikidesse korteritesse



Korstnapühkijale peaks olema tagatud juurdepääs kõikidesse korteritesse
Foto: Potipoiss

Korstnapühkija töö tundub paljudele üheselt mõistetav: ta pühib puhtaks kütteseadmed ja suitsulõõrid. Miks peaks olema korstnapühkija tööst huvitatud aga näiteks need mitmepereelamus või kortermajas elavad inimesed, kellel ühtegi kaminat või ahju ei ole?

Korstnapühkija pühib ka ventilatsioonilõõre

Kõikides elamistes on ventilatsioon ja üks osa korstnapühkija tööst on ventilatsioonilõõride puhastamine. Kui suitsulõõrid lõppevad enamasti keldris, siis ventilatsioonilõõrid kas vannitoas, WC-s või köögis. Seega on lõõride tõmmet võimalik kontrollida ainult nendes samades ruumides. Ventilatsioonilõõridesse koguneb samuti tolmu, ämblikud koovad võrke ja köögis olevas lõõris leidub ka rasva. See kõik takistab õhuvahetust korteris, vannituba on kauem niiske ning toidutegemise lõhnad ei lähe köögist nii kiiresti ära, kui võiksid. Ühtlasi ka otsene tuleoht, sest nii tolm kui ka rasvajäägid süttivad kergesti.

Majad, kus on kasutusel gaas

Eriti hoolsad peaksid lõõride puhastamise ja tõmbe kontrollimisega olema kortermajad, kus on kasutusel individuaalsed gaasisoojendid või ühise gaasitoru otsas olevad pliidid. Hea ventilatsioon ja tõmme lõõrides on eelduseks, et gaas tuppa ei lekiks. Ka selliste majade puhul oleme kohanud arvamust, et piisab, kui korstnapühkija pühib ühised lõõrid ja korteritesse ei ole tal vaja minna. Aga taas lõppevad ka gaasimajades mitmed lõõrid just korterites ning nende tõmmet ei saa mujalt kindlaks teha.

Seotud lood:


Kui tihti peab lõõre hooldama?

Seadus näeb ette, et mitmepereelamutes ja kortermajades peab lõõre puhastama vähemalt üks kord aastas. Rõhk on sõnal „vähemalt“. Kui majas on kütteseadmed, mis on igapäevases kasutamises, siis võib korstnapühkija ka ette näha, et pühkimistööd tuleb läbi viia hoopis iga kuue kuu tagant.

Kes võib korstnapühkimistööd teha ja millise dokumendi peab ta väljastama?
Igal kevadel ja sügisel tekib ajalehtede reakuulutustesse korstnapühkimise teenuse pakkujaid nagu seeni pärast vihma.

Teinekord ei ole juures ei firma ega korstnapühkija nime. On üksnes number, kuhu helistada. Hind on neil ka tihtipeale soodne. Tuleb mees, teeb töö ära, võtab raha ja lahkub. Kui läheb hästi, väljastab ta isegi paberi, et töö on tehtud. Teie olete rahul, sest olete oma kohuse täitnud ja rahakottigi ei ole väga suur auk tekkinud.

Seejärel läheb teil selle korstnapühkija väljastatud dokumenti vaja näiteks kindlustuse või panga jaoks või tuleb hoopiski päästeamet kontrollvisiiti tegema. Siis selgub, et teile antud dokument on kehtetu, sest selle väljastanud korstnapühkijal puudub kehtiv kutsetunnistus.

Kortermajadel tasuks tähele panna, et mitte iga taseme korstnapühkija ei või neile teenust osutada. Korstnapühkijatel on kokku kolm taset. Kõigepealt tase kolm ehk korstnapühkija õpipoisi tase. Sellele järgneb tase neli ehk korstnapühkija ning kõige viimane on tase viis ehk korstnapühkija-meister. Kortermajades võivad teenust osutada neljanda ja viienda tasemekvalifikatsiooniga korstnapühkijad.
Kutsetunnistust ja taset saab kontrollida Kutsekoja koduleheküljelt kutsekoda.ee. Kui internetti ei ole käepärast, võib helistada ka päästeala infotelefonile 1524.


Kontrollige, et saate korrektse ja kehtiva korstnapühkimise akti

Uue tuleohutuse seaduse valguses ei ole süüd veeretada mitte kellegi teise kui ainult iseenda kaela. Töö tellijal on kohustus veenduda, et teostajal on olemas vajalik kvalifikatsioon ning teha enne allkirjastamist kindlaks, et väljastatud dokument vastab kehtivatele seadustele ja normidele. Korstnapühkimise akti vorm on seadusega ette antud ning igasugused erikujundusega aktid ei pruugi olla hiljem seadusandja silmis kehtivad.

Teie kui tellija kohustus on veenduda, et kutsutud korstnapühkija pakub teenust, mis on seadusega kooskõlas.

Spetsialistidega leiad kontakti siit.