Korterimüüjatel on ulmelised ootused

 (11)
Paavo Heil
Paavo HeilFoto: Ekspress Meedia AS

Hinnastatistika näitab, et tehinguhindade ja pakkumishindade vahel on endiselt suur kuristik, selgub portaali kinnisvara24 vaatlusest. Teises kvartalis vahe küll veidi vähenes - kui märtsis oli erinevus veel 31,4%, siis juunis 28,9%.

Eelmisel kuul teatas maa-amet, et kinnisvara hinnaindeks, mis tugineb tehinguhindadel püstitas uue rekordi, kasvades kvartaalses võrdluses 1.7 protsenti ja aastaga koguni 19 protsenti. Kinnisvara24 võrdles eluruumide tehinguhindade kasvu pakkumishindadega. Selgus, et kui Eestis tervikuna teises kvartalis korterite tehinguhinnad kasvasid 2%, siis korterite pakkumishinnad langesid 1.6%.

"Kinnisvaraturg on aktiivne, nii tehingute arv kui keskmised hinnad on pikka aega järjest kasvanud. On üsna loomulik, et sellisel turul ei ole kinnisvara müüjal kohe kuulutuse avaldamisel mõttekas panna oma varale keskmise suurusega hinnasilti," kommenteeris Kinnisvara24.ee tegevjuht Paavo Heil. Ta lisas, et liiga kõrge pakkumishind tähendab osade huviliste kohest välistamist, liiga madal hind aga jätab vähem kauplemisruumi.

"Korteri ostja jaoks tähendab pakkumis- ja tehinguhinna erinevus sisuliselt kauplemisruumi piire. Igal pool kindlasti kolmandikku hinnast maha ei saa. Suurem on kauplemisvõimalus tavaliselt vähem likviidsete, keskustest kaugemal asuvate ja ka järelturu korterite puhul. Tallinna ja Harjumaa korterite esmased pakkumishinnad on praegu keskmiselt 20% kõrgemad kui tehinguhinnad. Uute korterite pakkumis- ja tehinguhindade vahed on aga veelgi väiksemad", lisas Heil.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare