Korterite hinnad tõusevad
"Pooled tallinlased tunnevad end oma korteris kitsalt ning paljud neist oleksid võimelised oma elamistingimusi parandama," teab Olander. Seni ületas pakkumine nõudmise, eriti aasta algul. Täna on huvi tüüpkorterite vastu täiesti olemas.
"Kui inimesed leiavad võimaluse parandada oma elamistingimusi, pinda aga kuskilt juurde ei tule, siis on hinnatõus paratamatu. Põhjendus, et paneelmajade kortereid ei tasu kallimalt osta, defitsiidi tingimustes ei maksa," on Olander kindel.
Hinnalangust oodata ei tasu
Loota, et korterid odavamaks muutuvad, ei tasu. "1998. aastal olid eluasemelaenud pool aastat kinni, aga hinnad langesid vaid Lasnamäel," toob Olander näite.
"Süsteem ise tasakaalustab end. Müüjad ei saa hinda alla lasta, sest soovivad midagi asemele osta. Aastane hinnatõus võiks olla stabiilselt 10-15 protsenti."
Tänavu jäi see ära. Kallinesid vaid Lasnamäe korterid, saavutades talvel toimunud hinnalanguse eelse taseme.
Olander ennustab, et kinnisvaratehingute maht on tänavu 1998. aastaga võrreldes viiendiku võrra suurem. Turg on täna aktiivne kõikjal Eestis.
Tüüpkorteril puudub alternatiiv
"Tallinna magalarajoonidele alternatiivi ei ole," ütleb Olander. "Inimesed elavad seal ja saavad neis piirides oma eluruumi laiendada."
Näiteks Nõmmel on pakkumisi vähe ja hinnad väga kõrged. Korteri ost ja investeering läheb maksma summa, mille eest võib saada juba uue elamise.
"Uute korterite ostjaid on vähe ja lähema viie aasta jooksul siin midagi ei muutu," teab Olander. "Alles siis, kui keskmine palk on tänasega võrreldes kaks korda tõusnud, tekib uute korterite osas oluliselt suurem nõudlus. Samas on vanade korterite hinnatõus tulevikus paratamatu. Hetkel on uued korterid vanadest 3-4 korda kallimad. Käärid on liiga suured. Sama asukoha puhul ei tohiks hinnavahe olla rohkem kui kahekordne."
Määrab asukoht
Õismäe hinnad on pisut kõrgemad kui Mustamäel ja Lasnamäel. Kui kahetoaline korter viiekorruselises majas maksab Õismäel 220 000-250 000, siis Mustamäel ja Lasnamäel 170 000-190 000 krooni.
Kõige nõutavam ongi kahetoaline korter viiekordses majas. Enim on pakkuda üheksakordsete majade 3-4toalisi kortereid. "Suurt nõudlust nende järele ei ole, aga müügiks lähevad," selgitab Olander.
Ei ole suurt vahet, millal maja on ehitatud. Vanem piirkond Mustamäe on hinnatud, aga korterite planeeringu poolest jääb teistele alla.
Vaidlused paneel- või kivimaja eeliste suhtes on paljuski emotsionaalsed, pigem on probleeme just telliselamute vajumisega. Kivimaja lihtsalt vastab rohkem ettekujutusele klassikalisest majast. Tihtipeale on tellismaja asukoht soodsam, suuri piirkondi pole täis ehitatud. Kui maja on algselt kuulunud mingile ettevõttele, siis on elanike vaheline suhtlemine ehk pisut teine.
Loomulikult on paneelmajadel oma nõrgad kohad: korteritel on halb planeering, ei saa auku seina teha, kajab paremini läbi. Magalarajooni tüüpkorterite hinnaerinevus tuleneb planeeringust ja keskkonnast. Lasnamäe on tohutult suur. Pole seni täielikult valmis ehitatud ja ilmselt seda ei tehtagi.
Koplist ja Lasnamäe kaugemast osast eestlased lahkuvad, samas on Vana-Narva maantee äärsed majad üsna hinnatud.
Eluasemelaen
Viimase aasta kinnisvaraturgu elavdas pankade poolt pakutava eluasemelaenu tingimuste järjest soodsamaks muutumine. Laenu saab praegu juba kasulikumalt kui 1997. aastal. Inimeste kindlustunne on kasvanud ja tüüpkorteri ostmisel ei kujune laen keskmisest pisut suurema sissetuleku puhul enam võimatuks.
"Kui kaks aastat tagasi võeti laenu arvestusega, et inflatsioon sööb selle ära, siis nüüd on inimesed aru saanud, et summa, mis nad pangalaenu maksmiseks igas kuus välja käivad, ei muutu nii kiiresti," ütleb Olander.
"Enne laenuvõtmist tasub igal juhul põhjalikult järele mõelda. Sageli näeb korteriostja oma tulusid liiga positiivses valguses. Uue ja parema korteriga harjub väga kiiresti ning aastaid ainult laenu maksta ja muudest kulutustest loobuda ei olegi nii meeldiv."
Praegu valitseb korteriturul jõuluaegne vaikus, jaanuari teisel poolel hakkab tehingute arv kasvama ja kõige aktiivsem periood kinnisvaraturul on märtsist maini.
"Kevadel ärgatakse ja kuna enamik inimesi soovib uues korteris remonti teha, on suvi selleks parim aeg," selgitab Olander. "Ega talvel naljalt aknaid ei vaheta. Suvine kinnisvaraturg sõltub paljuski ilmast. Kui pole rannailma, siis on inimesed aktiivsemad."
Anti NAULAINEN
