"Kuigi majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on korduvalt rõhutanud kortermajade renoveerimise olulisust ning ka viimases saates "Kolmeraudne" rõhutas seda ka siseminister Ken-Marti Vaher, ei piisa pelgalt kvoodirahast, et elamute tervikrenoveerimist toetada, vaid riik võiks kaaluda ka muude toetusmeetmete leidmist, sest korteriühistud on renoveerimisest väga huvitatud," ütles Mardi pressile saadetud teates.

"Uuringute kohaselt annab renoveerimine olulise, 40% energiasäästu."

Eesti Korteriühistute Liit viis Tallinna ja Harjumaa korteriühistute seas tänavu jaanuaris läbi iga-aastase küttekulude küsitluse. Küttekulude koondtabelisse kanti küsitlust juhtinud EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhi Raimo Jõgeva sõnul ligi 160 kortermaja andmed.

"Viimasel aastal on märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenud majades," rääkis Jõgeva küsitluse tulemusi tutvustades.

"Parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades, need ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud majade tulemust."

KredExi toetuseta on aga suurt tervikrenoveerimist raske teha, nendib Mardi.

"Tervikrenoveerimisel on energiasäästu mõttes parimad tulemused," sõnas ta. Mardi sõnul on oluline ka korteriühistute järjepidev toetamine. "Inimestel peab olema kindlus, et riik aitab neil oma kodu soojapidavaks ja kenaks ehitada."

KredExi teatel toetas KredEx 248 korterelamu rekonstrueerimist 14 miljoni euro ulatuses. Kokku investeerivad 2012. aastal KredExi toetuse saanud korterelamud renoveerimisse ligikaudu 50 miljonit eurot.

Alates 2010. aasta septembrist, kui KredEx alustas rekonstrueerimistoetuse saamiseks taotluste vastuvõttu, on 497 korterelamut esitanud toetuse saamiseks taotlusi kokku 21,3 miljoni euro ulatuses. Positiivse otsuse on saanud 483 korterelamut kogusummas 20,7 miljonit eurot.