Korteriühistud jahivad 50 miljoni sooduslaenu
Korteriühistute Liidu algatatud 50 miljoni kroonine soodusremondi pakkumine on lühikese ajaga ligi meelitanud 40 ühistut, pilootprojekti hakkab Tallinna linna kõrval finantseerima tõenäoliselt Sampo Pank.
“Sooduslaenu vastu on huvi tundnud umbes 40 ühistut,” märkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Viis ühistut on juba end ka registreerinud, neil on olemas laenu taotlemiseks vajalik juhatuse otsus.”
Tallinn ja liit teatasid möödunud nädala lõpus, et valmistavad ette pilootprojekti “Tallinna korteriühistud korda!”. Selle sisuks on seni korteriühistutele laenuvõtmisel takistuseks olnud intressimäära alandamine.
Projektijuhi ja arenduskonsultandi Eero Saava sõnul kujuneb kroonilaenu intressimääraks esialgsel hinnangul 6,5 – 7,5 protsenti. Tavapärasest madalama intressi tagab just Tallinna linnavalitsuse kaasfinantseerimise lubadus.
Saava kinnitusel suudavad pangad ka madalate intressimäärade juures kasumit teenida. “Tallinna linna toetust tulevikus ei saa lubada,” lisas ta.
Projektijuhid kavandavad ehitaja ja rahastaja hankelepingute sõlmimist detsembrisse. Ehitushanke aluseks on kortermajade tehnilise seisundi ülevaade, mis valmib septembri lõpuks. Samal ajal suletakse ka laenusoovijate nimekiri. Jaadla sõnul piirneb projektis osalevate ühistute arv 50, maksimaalselt 70-ga.
Ehitustööde algus jääb tuleva aasta kevadesse.
“Eelinfo põhjal on Sampo Pank avaldanud arvamust, et korteriühistud on riskivaba segment,” viitas Saava. “Ehitaja puhul ei võida hanget ilmselt mõni suurtest, samuti saavad ühistud ise lisada neile sobiva ehitusettevõtte konkursile.”
Laenusaajate pingerida koostatakse maksejõulisuse põhjal. “Keskmiseks laenusummaks ühistu kohta kujuneb ilmselt 500 krooni ruutmeetri kohta,” rääkis Saava.
Jaadla lisas, et eesmärgiks on, et laenu saaksid kõik ühistud, kes seda soovivad. “Tallinnas on ühistud enamuses maksejõulised,” lausus Jaadla. “Kui projekt kogub rohkem huvilisi, siis jätkame järgmisel aastal.”
“Oleme signaali saanud, et ressurss on kallis, antud pilootprojekt peaks sellele lahendust pakkuma ja massihuvi seda ka kinnitab,” sõnas Jaadla. “Teeme selektsiooni esmalt liidu liikmete hulgas, kriteeriumideks on just maksejõulisus ja ühistu juhatuse otsusega näidatud valmisolek laenu võtmiseks.”
Saava sõnul eelistatakse pilootprojekti valida väheste võlgnevustega ühistuid. “Krediidiasutuste lähteülesanne peaks aga olema minimaalselt bürokraatlik, üksikvõlglaste tõttu ei tohiks ära öelda kogu korteriühistu laenusoovile,” märkis Saava.
Igale üksikvõlglasele saab läheneda individuaalselt ja iga makseraskuse taga on mingi põhjus, rääkis Saava.
“Tavaliselt on need põhjused lahendatavad,” lisas Saava.
