Vastavalt kehtivale seadusele on eluruumide hooldusteenused praegu käibemaksuvabad, ent olukord muutub peagi, teatas Tallinna linnavalitsuse häälekandja ajaleht Pealinn.

Haldusfirma OÜ Olemar haldusjuhi Tarmo Putke sõnul on Tallinnas suur hulk ettevõtetelt hooldust ostvaid korteriühistuid ja ühisusi. “Keskmiselt 50- ruutmeetrine korter maksab praegu teenuste eest 250-300 krooni kuus,” seletas Putk.

“Kuumakse tõuseks nüüd aga 295-354 kroonini. Esialgu võib tunduda, et seda ei olegi nii palju, kuid vaadates ka teiste eluasemekulude, nagu küte, vesi ja elekter hinnatõuse, on rahaline kaotus märgatav.”

OÜ Olemar juhataja Lauri Laatsi sõnul on näiteks kütte hind tõusnud aasta jooksul niigi üle 100%. “See on gaasi hinna tõusu ning 5% asemel 18%lise käibemaksu kehtestamise tagajärg,” ütles Laats.

“Viimaks tahetakse kütte hinda tõsta veelgi aktsiisi arvelt, mida tahetakse gaasile lisada. Võib kindel olla, et uuel aastal Venemaa tõstab gaasi hinda ning toasooja eest makstav summa suureneb veelgi. Sellises olukorras aktsiisi kehtestamine oleks juba inimestelt põhivajaduse ära võtmine.”

Laatsi sõnul jäävad pensionärid ning eluaseme laenu võtnud inimesed makseraskustesse. „Me oleme märganud, kuidas viimase kolme kuu jooksul ei jõua inimesed juba praegu oma kommunaalarveid maksta. Talv on tulekul ja poliitikud peaksid panema ennast lihtrahva olukorda,” ütles Laats.

Putk kardab, et koos hinnatõusudega suureneb ühistute arv, kes loobuvad kvalifitseeritud kütte-, elektri- ja veesüsteemi ning ventilatsiooni hooldusest ja püüavad ise hakkama saada. “Kui on olemas kompetentne inimene, siis see asi ka toimib, leidis Putk. “Kuid paljudel juhtudel kannatavad elamu tehnosüsteemid ning sellega seoses suurenevad remondikulud.”

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimehe Lasse Lehise sõnul on oluline, et korteriühistud oskaksid kaubelda, vastasel juhul toimub lihtsalt ühtlane 18%line hinnatõus ja hooldusteenuste pakkujate kasumid suurenevad. “See on kindlasti asi, mis vajaks linna tasandil nõustamist või vähemalt mingit kontrolli. Maksumaksjate liit on nõus siin vajadusel ka nõuga abistama.” 

Lehis toonitas, et lisanduv käibemaksukoormus tuleb eelkõige teenusehinnas sisalduva palgakulu pealt. “Lihtne soovitus, kuidas käibemaksu saaks kindlasti kokku hoida, on see, et ühistu võtaks näiteks koristaja või muud töötajad hooldusfirmast oma palgale, kui see vähegi võimalik on.”

Valitsus otsustas riigi majandusliku olukorra parandamiseks tõsta järgmise aasta algusest paljude kaupade ja teenuste seni väikest või olematut käibemaksu. Nii kujuneb lisalaekumiseks 2009. aastal ligi 401 miljonit krooni.