Kortermaja soojendab vett päikesega

 (6)
Kortermaja soojendab vett päikesega
Mustamäe kortermaja innovaatiline ühistu esimees Jaanus Raudsepp näitab päikeseküttepaneelis kasutatavat vaakumtoru.Rauno Volmar

Mustamäe kortermaja säästab päikese abil ligi veerand miljonit krooni aastas.

Tallinnas Mustamäe tee üheksakorruselise maja katusel möödujate pilke köitvad hiiglaslikud päikesepaneelid on eelmise aasta lõpust saati kütnud 144 korterile sooja vett. Tegemist on teadaolevalt Baltimaade suurima päikese jõul töötava küttesüsteemiga.

Mustamäe tee 181 kortermaja elanikel on innovaatiline ühistu esimees Jaanus Raudsepp, kes on alternatiivseid energiasäästulahendusi kasutades saavutanud naabritest üle kahe korra väiksemad küttearved. Kui enamik ühistuid vahetab majadel aknaid ja soojustab seinu, siis Raudsepp on investeerinud gaasi- ja päikeseseadmetesse ja nüüd katsetab koos TTÜ teadlastega tuuleenergia kasutamist energiakulude vähendamiseks.

Kui ta üheksa aastat tagasi üle 40 aasta vana paneelelamu esimeheks valiti, oli hoonel üüratu küttekulu. Esmalt soetas ta majale kuus lokaalset gaasikatelt, mis langetasid kütte hinna 12 kroonile ruutmeetri kohta. Võrdluseks: naaberühistud maksavad kütte eest 25–35 kr/m2.

Neli aastat tagasi hakkas Raudsepp uurima võimalusi energiakulude kokkuhoiuks ning jõudis päikeseenergia ka­sutamiseni. Alguses ei leidnud ta Eestis firmat, kes olnuks nõus sedavõrd suurt projekti töösse võtma. Alles siis, kui masu tõttu oli tellimusi vähem, leidis ta fir­ma Anrebell, kes oli nõus päikesepaneelid paigaldama. 

Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 ruutmeetrit. Sobilikud  paneelid ja vajalikud lisaseadmed leidis ta Hiinast ja sõitis neile ise järele. Seadmed paigaldati kolme kuuga. Projekt läks maksma 1,5 miljonit krooni. Selleks, aga ka muudeks töödeks võeti pangast laenu kaks miljonit krooni kümneaastase tähtajaga. Kuumakse on 22 500 krooni ehk keskmiselt 150 krooni korteri kohta.

Raudsepa sõnul olid majaelanikud ühehäälselt päikesepaneelide paigaldamisega nõus. Ühistu esimees loodab, et projekt tasub ära 7–8 aastaga.

Sõltub ilmast

Projekti seirava TTÜ doktorandi Mikk Maiveldi sõnul näitavad esialgsed mõõtmistulemused, et tasuvusaeg võib siiski kujuneda 10 aasta pikkuseks. „Kõik sõltub sellest, kui palju päikest järgnevatel aastatel on ja kui palju suudavad energiat salvestada täiendavalt paigaldatavad kaks lisaakumulaatorit.” 

Süsteem väljastab tipphetkel üle 200 kW soojust ja sõltuvalt ilmast suudab see tagada kogu kortermaja sooja vee. Päikest kasutatakse üksnes tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks.

Raudsepa sõnul on seadme toimimiseks üheksa kuu jagu päikest. Novembrist jaanuarini paistab Eestis vähe päikest. Sa­mas tõi ta näite jaanuarist, kui väljas oli külma –15 °C ning päike paistis neli tundi – vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45 °C sooja vett. 

Raudsepp loodab päikesepaneelidest saada aastas 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks tema hinnangul kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas. Pärast laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu, ühistul aga tekib ressurss suuremate tööde tegemiseks.

Kuigi suvel jaguks vee soojendamiseks energiat ka naabermajadele, ei olnud nood asjast huvitatud.

Raudsepa sõnul saadakse päikesepaneelidega sama suur energiasääst kui hoone soojustamisega. Viimane on aga kolm korda kallim ning tasuvusaeg kaks korda pikem. Linn ega riik Raudsepa ettevõtmist rahaliselt ei toetanud ja erinevalt majade soojustamisest ei saa sellele praegu taotleda ka euroraha.

Maja asetseb suunaga otse lõunasse

•• Mustamäe tee 181 maja päikesepaneelid koosnevad 1920 vaakumtorust. Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla –30 °C.

•• Torud on asetatud katusele 55-kraadise nurga all suunaga lõunasse. Ilmakaarte suhtes sama hästi paiknevaid maju on Tallinnas väga vähe. Teise nurga all asetsevatele majadele on süsteemi paigaldamine veidi kallim.

••  Jaanus Raudsepa kirjeldusel on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt va­hetada ning seda on võimalik teha kiirelt. Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab veel omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Kuna tä­navu oli lumerohke talv, käis ühistu esimees paaril korral katusel harjaga lund lükkamas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare