Ettevõtjate hinnangul on parim, mis riik teha saab, stabiilse ja soodsa ärikeskkonna loomine, kuid stabiilsust ei tohi segi ajada muudatuste puudumisega. "Ettevõtjad vajavad ärikeskkonna stabiilset arengut ettearvatavas suunas ja kokku lepitud põhimõtete järgi," selgitas KPMG Balticsi nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. "Muudatused ilma kaugeleulatuva vaateta, prognoosimatud muudatused õigus- ja maksusüsteemis on ettevõtjate jaoks lihtsalt ärikeskkonna rikkumine."

Uuringus osalenute sõnul ei saa suuri investeeringuid teha, kui puudub kindlus tuleviku kulude osas. "Kui riigil tekib jälle eelarveline vajadus, siis keeratakse makse juurde. Makse ei tohiks riigieelarve aukude katmiseks kiirustades muuta, vaid need peaksid majandust strateegiliselt toetama ja suunama."

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on ettevõtjatel peab olema pidev valmisolek selleks, et nende valdkonnas võidakse makse kahe- või kolmekordistada ning see lõhub stabiilsust. "Ettevõtja poolt on 20-aastase investeeringu tegemine väga riskantne ning viimane asi mida tahetakse on see, et riik tekitab riske juurde."

Suurimate eksportööride hinnangul peaks majanduskeskkond eeskätt soosima pikaajaliste traditsioonidega sektorite ning suurte, end tõestanud ettevõtete arengut, sest neil on võimekus luua töökohti ja jõukust. "Üks protsent ettevõtteist annab kaks kolmandikku Eesti maksutulust, top 7% maksavad juba 92% maksudest," selgitas uuringus osalenud ettevõtja, ehituskeemia tootja Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag. "Ülejäänute toetamine lihtsalt toob liiga väga vähe tagasi ja on pigem loterii."

Ettevõtjad näevad uuringu andmetel vajadust tugeva IT-riigi kuvandi kõrval keskenduda ka IT ja traditsiooniliste tööstusharude lõimimisele. Ka peaks üheks strateegiliseks eesmärgiks võtma väärtusahelas kõrgemale, lõpptarbijale ligemale liikumise just meie lähinaabruse eksportturgudel.

Eesti Ekspordiuuring 2016 hõlmas 40 süvaintervjuud suurimate eksportijate omanike ja tegevjuhtidega, haruliitude ja ülikoolide esindajatega.