Tegemist on kogu maailmas rakendatud normiga, kus aluseks võetud inimeste elatud aastate arv, mille järgi hinnatakse riski tervisele ning millest lähtuvad ka seadusandjad.

Küsimus, mis kraanivee sõpru aga kummitama jääb, mõlgub peas paljudel: mis juhtub organismiga siis näiteks 71. või 82. eluaastal? Ennatlik oleks joogivee kvaliteeti ainult veepuhastusjaamast võetud proovide järgi hinnata. ?Iseasi on vee kvaliteet, mis korteris kraanist välja tuleb,? viitab tervisekaitse avalike suhete juht Anu Jürgens.

?Joogivee vastavus EL-i nõuetele on viimase paari aasta jooksul tõusnud 75 protsendilt 99 protsendile,? märgib Tallinna Vee avalike suhete juht Karita Sall.

2004. aastal võeti veevõrgust kokku 3141 proovi, millest 99,46% joogivesi vastas nõuetele mikrobioloogiliste näitajate osas ja 94,4% keemiliste näitajate osas. 2004. aastal esitati 18 kaebust vee kohta, neli olid põhjendatud.

Mida kõike kraanivette ei lisata?

?? Kõigepealt kasutatakse vee puhastamisel osooni, mis kõrvaldab joogiveest kahjulikud bakterid. Teiseks kasutatakse joogivee selgitamiseks puhastuskemikaali PAX (alumiiniumpolükloriid). Vee settimise käigus eraldub veest hõljum, kemikaalikogumid ja sade. Kolmandaks läbib vesi aktiivsöe ja liivafiltrid, et eemaldada viimased osakesed ja parandada joogivee maitset. Lõpetuseks lisatakse veele desinfitseerimiseks kloori ja suunatakse joogiveereservuaaridesse.