Kratid hoiavad enda käes Eesti majanduse võtit, riik hakkab ka inimestelt krati-ideid koguma

Riiklik nn krati töörühm otsib tehisintellektile Eestis rakendust. Tänasest avatud veebilehe kaudu saab igaüks oma ideid pakkuda.

„Ütlen ausalt: me vaidleme seal päris palju, mis fookus seada – kogu riigis ei ole sellest kasu, kogu majanduses ei ole sellest kasu,” ütles Eesti IT-juht, MKM-i asekantsler Siim Sikkut pärast töörühma kolmapäevast kohtumist superministeeriumis. Isiklikult näeb ta kasu seal, kus efektiivsuse võimalused on kõige suuremad, sest kratid lahendavad ennekõike tootlikkuse probleemi. „Tervishoid, transport, töötlev tööstus,” loetles Sikkut.

Kevadel kokku kutsutud ja augustist koos käiv krati töörühm on viimase poolaastaga saanud üsna hea ülevaate sellest, mis on Eestis tehisintellekti vallas avalikus ja erasektoris juba tehtud, kuidas spetsialiste koolitatakse ja mis toimub mujal Euroopas. „Meil on pilt ees ja otsast käibki juba ajuründamine, mis see on, mida selle järgi edasi teha,” lausus Sikkut.

Eesti on asunud lähtekohale, et kuigi siin tehisintellekti alusalgoritme ei looda, püütakse siiski olla võimalikult kiire rakendaja, iseäranis riigisektoris. Seni pole ükski riik maailmas tulnud veel välja seadusega, mis otseselt tehisintellekti reguleeriks. See ei ole ka krati töörühma otsene eesmärk, siiski on siinse õigusruumi analüüs üks nende ülesandeid.