Krediidiinfo: krediidipetturi esimene katse tavaliselt õnnestub
Krediidipettuste teema on Eesti ettevõtete jaoks aktuaalne ja lahendusi otsitakse ka juba enne probleemide tekkimist. Kõige keerulisem on krediidipettuse avastamisel ettevõtte jaoks küsimus, kuidas teha kindlaks, kas tegemist on makseraskustesse sattunud kliendi või tahtliku petturiga, nenditi Krediidiinfo konverentsil “Krediidipettuste avastamise meetodid”.
Et petturlust tõestada, peab olema kindel, et kliendil oli juba lepingu sõlmimise hetkel plaanis mitte maksta. Kedagi kohe petturiks sildistada ei saa, nenditakse Krediidiinfo blogis. „Esimene pettus läheb enamasti läbi. Sageli avastabki kreeditor pettuse alles laekumata arvete kaudu.“
Petturid võib tinglikult jaotada kolmeks:
• „mustad“ petturid ehk modifitseeritud identiteediga isikud, kes kasutavad usaldusväärse taustaga variisikuid ning viivad pettuseid läbi väga lühikese aja jooksul. Näiteks esitatakse lühikese aja jooksul silmatorkavalt palju krediiditaotlusti. Samuti korduvad lühiajaliselt nende isikute aadressid ja emailid.
• „valged“ petturid ehk modifitseerimata identiteediga isikud, kes otsivad tarnijate hulgast nõrka lüli, kes lõpuks nõudest loobub. Samuti kuuluvad sellesse gruppi ettevõtted, mis peale kauba kättesaamist pankrotini viiakse.
• muud petturid, kes otsivad kaug-autentimise meetodeid või kasutavad erinevaid mõjutamispsühholoogia võtteid.
Kõige lihtsam vahend potentsiaalsete petturite välja selgitamiseks on Krediidiinfo andmebaas – selles on soovitused, kas ja missuguses mahus konkreetsele isikule krediiti anda. Kompleksse krediidiotsuse tegemiseks võiks krediiti taotleva ettevõtte vaatlemisel tähele panna nelja aspekti: krediidisoovitusi, Krediidiinfo reitingut, krediidilimiiti ja maksehäirete tõenäosust.
Andmebaasi kasulikkuse tõstmiseks on aga vaja ettevõtete ja Krediidiinfo koostööd – nii jõuab info esimesest juhtumist kiiremini laiema ringini ja on suurem lootus, et samad petturid uusi probleeme ei tekita.
Ettevõtete reaalsed lood pakuvad eeskuju
EMT krediidikonsultant Julia Karavaješnikova uuris magistritöös potentsiaalsete petturite profiili EMT äriklientide seas. Selgus, et makseraskustest ja maksmata jätmisest ilmnevad tunnused, millest saab koostada mudeli potentsiaalsete petturite ära tundmiseks.
Selliste tunnuste hulka kuulusid:
• liikmete vahetus juhatuses,
• aastaaruande esitamata jätmine,
• juhatuse liikme maksehäire,
• kauba tellimine pakiautomaati.
Magistritöös leitud mudel on spetsiifiline EMT klientide analüüsiks, kuid annab suunise sarnaste mudelite koostamiseks ka teistes ettevõtetes.
AS Stokker Finance’i esindaja Margus Männik tõi oma kogemustest välja, et suur osa potentsiaalseid pettureid eraklientide seas tuleb kauplusesse krediiti saama vahetult enne poe sulgemist, tihti reede õhtul või nädalavahetustel.
Ohu märgiks võib olla, kui krediiti soovitakse korraga väga erinevate ja üksteisega mittehaakuvate seadmete ostuks, näiteks saag, pesumasin ja niiduk. „Tavaliselt kasutavad petturid ära kogu saadaoleva krediidi ja teevad kohapeal võimalikult madala sissemakse – nii on kasu kõige suurem. Likviidsed kaubad ongi petturite lemmikud – lihtne omandada, lihtne müüa,“ ütles Männik.
Männik rääkis, et Stokkeri firmasisest krediidikomitee andmebaasi on arendatud juba 1997. aastast ja nii on praeguseks tekkinud laiapõhjaline ülevaade petturite käitumisest ja ohuteguritest. “Petturluse viise on võimalik juhtida ja madalana hoida, aga täiesti nulliks elimineerida ei ole neid võimalik, sellisel juhul võib oma äri kinni panna,” arvas Männik.
