Erinevalt varasematest aastatest pankrotistusid ettevõtted, kes olid paremini kapitaliseeritud, hoidsid suuri laovarusid ning veel viimasel tegevusaastal pigem investeerisid kinnisvarasse ja seadmetesse.

Pankrotile eelneval aastal toimusid vaid marginaalsed muutused ettevõtete müügitulu vähenemise ja kahjumi tekkimise osas. Samuti vähenes pankrotistunud ettevõtete hulgas pikaajalise maksuvõlaga ettevõtete osakaal 75%-lt 50%-le.

Jätkuvalt on suur raugemiste ehk täiesti varatute ettevõtete osakaal, mis moodustas eelmisel aastal 64,5% pankrotiprotsessi sattunud äriühingutest (2013. aastal oli vastav näitaja 67%).

Pankrotistumise tase on olnud viimased viis aastat langustrendis. Keskmiselt pankrotistus mullu 2,2 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ehk iga 455. ettevõte (aasta varem iga 390. ja 2012. aastal iga 331. ettevõte). Ka 2015. aasta esimese kahe kuu põhjal Krediidiinfo analüütikud suuri muutusi ei prognoosi.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega valdkondadeks on juba mitmendat aastat majutus-toitlustus ja tööstus, kus toimus vastavalt 6,30 ja 4,54 pankrotti tuhande ettevõtte kohta. 2014. aastal pankrotistunud kümne suurima ettevõtte hulka kuulus, üks tööstusettevõte: Catmet AS; neli ehitussektori ettevõtet: Facio Ehituse AS, HR Restauraator OÜ, Sfinks Ehitus OÜ, Balti Betoon OÜ; neli hulgimüügi ettevõtet: Alberta Trade OÜ, Deleesia OÜ, Flashtrade OÜ, Fercon Trade OÜ ning üks veondusettevõte: Priva Shipping Comapny OÜ.

Keskmine pankrotiettevõte on viie töötajaga, müügituluga kuni 0,2 miljonit eurot ning minimaalseks kahanenud omakapitaliga firma. Igal teisel ettevõttel esineb viimasel aastal kasvav või pidev maksuvõlg. Ligi 85% pankrotistunud ettevõtetest said oma viimasel aktiivsel tegutsemisaastal madala krediidireitinguga (BB, B, C, U).