Krediidiasutuste seadus ütleb, et finantsinspektsioon võib pöörduda kohtusse, kui pank ei täida finantsjärelevalve ettekirjutust. Riigikohus otsustas aga, et selline õigus rikub põhiseadust.
Finantsinspektsioon püüab juba paar aastat kohalt lahti kangutada Krediidipanga nõukogu esimeest ja väikeaktsionäri Andrus Kluget. Finantsinspektsioon tegi vastava ettekirjutuse septembris 2013. Kluge vaidlustas selle otsuse kohtus ja tema kontrollitav Krediidipanga nõukogu ettekirjutust ei täitnud.
Mullu esitas finantsinspektsioon hagi, et kohus tunnistaks finantsinspektsiooni Krediidipanga üldkoosolekuks. Sel juhul oleks finantsinspektsioon saanud vahetada välja Krediidpanga nõukogu esimehe.

Kluge välja vahetamist taotleb ka Krediidipanga enamusosanik Moskva pank. Viimane pole aga suutnud saavutada seaduslike vahenditega enamust panga nõukogus, mistõttu on nõukogus enamuses väikeaktsionäride esindajad.

Krediidiasutuse seaduse paragrahvi põhiseadusega vastusolus olemise põhjuseks on asjaolu, et selle poolt hääletas riigikogus alla poole saadikuist. Kuna riigikohtu hinnagul on see kohtumenetluse seadus, siis oleks pidanud selle poolt hääletama enamik riigikogu liikmeid.
Kluge volitused Krediidipanga nõukogu esimehena kestavad 2017. aastani. Finantsinspektsioon loeb Kluget sobimatuks seetõttu, et teda peetakse Moskva panga endise juhi Andrei Borodini variisikuks.

„Riigikohtu otsus on tähtis, sest selgitas finantsinspektsiooni õigusi kohtumenetluses. Kõnesolevas asjas ei olnud finantsinspektsioonil õigust Krediidipanga nõukogu esimeest hageda,” kommenteeris Kluge.

Kluge sõnul vajab toonitamist kohtu seisukoht, mille kohaselt krediidiasutus või selle aktsionärid võivad olla huvitatud sellest, et tema juhtide hulka kuuluks konkreetne isik, kes oma teadmiste ja oskustega aitaks kaasa ühingu teenimisele. Vastupidine piiraks Kluge sõnul ettevõtlusvabadust.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles, et tekkinud on kahetsusväärne ajutine auk seadusloomes, mis varsti korda aetakse.
„Euroopa Liidu pangandusdirektiivi kohaselt peab pangajärelevalveasutusel olema võimalik rakendada karistus- või haldussundi, kui juhi ametikohal on isik, kes ei vasta sobivusnõuetele,” märkis Kessler. „Kaks riigikohtunikku, sealhulgas riigikohtu esimees, jäid selles küsimuses eriarvamusele. Usun, et õigusloomemenetluses korrigeeritakse, kui seda ei ole juba tehtud, tekkinud kahetsusväärne ajutine olukord vastavaks Euroopa Liidu õigustikule."