Krediitkaart teeb kauba kallimaks
Kahe lapse ema Kirsti oli EGO kaardiga kimpus neli või viis aastat. Oma kogemustest võib ta soovitada, et nõrk inimene ärgu krediitkaarti võtku. “Algselt oli 6000 krooni vanaaegse kirjutuslaua ostmiseks võetud ja tundus lihtne iga kuu 600 krooni tagasi maksta,” ütleb Kirsti. 70 krooni sellest läks pangale, 530 oli Kirstil jälle kasutada.
“Et ma oleks seda ka säästnud?! Ei! Kuu lõpus maksin ikka sellega oma piima ja leiva ära, ning kui mitme kirjutuslaua hinna ma lõpuks sellega tegin, ma ei tea. Igal juhul võtsin end ühel päeval kokku ja maksin 6000 krooni tagasi, ja kinnitan endale: mitte ilmaski ei võta ma endale krediitkaarti. Vihkan neid. Tean, et kui jääd sinna korra võlgu, saadavad nad sellise kurja kirja, et hoia ja keela. Kusjuures 50 krooni läheb arvelt maha, sest see on kallis teade,” räägib ta.
Igor võttis kaks aastat tagasi remondi puhuks krediitkaardi. “Uurisin väikelaenu võimalusi ja pangast öeldi, et kõige parem ja lihtsam oleks võtta Magneti kaart,” meenutab ta. Kaart vormistati krediidilimiidiga 24 000 krooni, intressimäär oli 16%.
“Sain kaardi kätte ja remondi tehtud. Aga oh üllatust! Kuu aja jooksul tuli välja, et mul on veel niipalju igasuguseid asju puudu. Küll tahaks uusi talveriideid, küll lahedat DVD-mängijat. Ja tegelikult saigi 24 000 umbes kuuga ära kulutatud. Mõtlesin toona, et küll ma paari kuu pärast ühest haltuuraotsast selle kõik kinni maksan,” räägib Igor. Ometi läks aasta nõnda, et kohe kui mingi raha krediitkaardile tagasi tekkis, kulutas ta selle mõne aja pärast jälle ära. “Teoreetiliselt võiks ennast kokku võtta ja kaardivõla ära maksta, aga kuna tagasimaksmise tähtaeg väga tagant ei sunni, pole ka erilist stiimulit. Hirmus oleks kokku lugeda, kui palju kallimaks on tänu sellele kõik kaardiga ostetud asjad mulle lõppkokkuvõttes läinud,” ütleb Igor.
Janar meenutab, et kui suuremaks elektroonikaostmiseks läks, soetas ta korraga EGO ja Visa krediitkaardi. Mõlemal limiit 5000 krooni, intress 16% aastas.
“Esimene ebameeldiv üllatus oli see, kui deebetkaardilt raha otsa sai ja oli vaja krediiti kulutama hakata, selgus, et krediitkaardi kontolt ei saa raha internetipangas ega ka makseautomaadis üle kanda. Seda raha saab kasutada ainult kaardi abil või siis sularaha välja võttes, sest see on väga kallis. EGO kaardi teenustasud olid esimesel kuul seetõttu 180 krooni,” räägib Janar. Nüüd on mõlemad kaardid ligi neli kuud miinuses. Lisaks avastas ta EGO kaardi lepingus punkti, mis lubab pangal teda 300 krooniga trahvida, kui ta maksetega hilineb.
Helle puutub raamatupidajana viimasel ajal üha sagedamini kokku inimestega, kes ennast nende laenude-liisingute-krediitkaartide rägastikku sisse on mässinud.
“Kahju on inimestest, kes elavad üle oma võimete ja enam sellest lõksust välja ei saa. Ja muudkui maksavad üüratuid krediitkaardiprotsente ja raha saab ikka enne otsa, kui palgapäev käes. Juhtub, et tuleb palk kassast välja maksta. Seda ei saa töötaja kontole kanda, sest konto pangas on kas juba arestitud või läheb kohe iga sent pangale. Inimesele ei jäeta sentigi, kui pangamaksed võlgu on,” teab Helle.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Kristina Vaksmaa ütleb, et kuna krediitkaardi soetamise ja järelmaksu võtmise tingimused on muudetud lihtsaks ja kättesaadavaks, võivad inimesed ennast nn. lõhki laenata. Vaksmaa sõnul peaksid inimesed enne järelmaksu- või krediitkaardi hankimist üle vaatama oma igakuuse sissetuleku ja väljamineku. Hoolega tuleks läbi lugeda lepingutingimused ning erilist tähelepanu pöörata intresside suurusele ja kohustustele.
Psühholoog-nõustaja Heli Künnapuu sõnab: inimene peaks mõtlema, mida ta tõesti vajab, mitte ostma seda, mis meeldib või millel pole otstarvet. “Teistelegi ei pea rõõmu tegema mingi suure ja kalli kingitusega. Oluline on meelespidamine, mitte asja suurus ega väärtus.”
