Kreeka arvatav uus rahandusminister: me ei taha euroala riikidelt enam sentigi laenu
Pühapäeval parlamenti valitud majandusprofessorit pakutakse Kreeka uueks rahandusministriks, kellena ta oleks kasinuspoliitika hülgava ja võlgade restruktureerimist nõudva valitsuse pealäbirääkija teiste euroala riikidega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Varoufakis rääkis SYRIZA lähituleviku programmist. Kõigepealt tuleb tegelda riigi võlakoormaga.
„On kohutav, et meilt oodatakse laenamist tavaliselt soomlaselt, slovakilt või sakslaselt. Me laename teilt raha maksevõimetu maana, et võiksime seda kühveldada Euroopa Keskpanga (EKP) musta auku,“ ütleb Varoufakis. „Üks Euroopa laen teisele maksevõimetule, et see võiks maksta keskpangale. Loodetavasti mõistate juba selle lause põhjal, kui mõttetu praegune olukord on. Ja kõik see olukorras, kus EKP sülitab raha välja. Midagi sellist pole üheski lääneriigis kunagi nähtud.“
SYRIZA majandusguru sõnul oleks lahendus Kreeka laenude maksetähtaegade kõrvaldamine ja tagasimaksete sidumine majanduskasvuga.
Selliseid lahendusi on tehtud näiteks Argentinas, kui riik aastatuhande vahetusel maksevõimetuks muutus. Varoufakise sõnul annaks see Kreekale ruumi kasvada ja oleks kasulik ka võlausaldajatele.
Avalikult on spekuleeritud, kas SYRIZA peab lõpuks ikkagi alluma Euroopa Liidu, EKP ja rahvusvahelise valuutafondi (IMF) nõudmistele, et saada järgmine osa abirahast. Kevadise rahasüsti suurus on 7,2 miljardit eurot ja ilma selleta võib riigil olla raske oma kulutustega hakkama saada.
„Ärge küsige minult, kuidas me kavatseme rahastamise kindlustada. Me ei taha seda! Me oleme maksevõimetu maa. Meil ei ole õigust enam üldse juurde laenata,“ ägestub Varoufakis. „2010. aastal muutus Kreeka maksevõimetuks. Mida Euroopa tegi? Teeskles, et seisame endiselt püsti. Eraldas ajaloo suurima laenu maksevõimetule riigile sellel tingimusel, et riik vähendab oma tulusid püksirihma pingutades.“
Varoufakise sõnul oleks kaheksa-aastane lapski võinud öelda, et see ei lõpe hästi.
„Lõpptulemus on see, et teised riigid on valanud raha musta auku. See tuleb lõpetada. Mind ei huvita mingi järgmine laenuosa,“ ütleb Varoufakis.
Kuskilt peab Kreeka siiski raha saama. Kulud vaid suurenevad, sest SYRIZA kavandab maksekärpeid ning sotsiaal- ja tervishoiukulutuste suurendamist.
„Vastus peitub Euroopa investeerimispangas. Me kavatseme arendada üleeuroopalist investeerimisprogrammi, mis tõstaks kontinendi majanduse kasvule. See ei puuduta ainult Kreekat, vaid kõiki riike,“ ütleb Varoufakis.
Programm toimiks nii, et Euroopa investeerimispank emiteeriks võlakirju, mille keskpank järelturult kokku ostaks.
Varoufakis nimetab programmi Euroopa „new deal'iks“.
