Kreeka palus 53,5 miljardit eurot võlgade katteks kuni 2018. aastani, eelarveülejäägi kohta seatud eesmärkide ülevaatamist ja riigi pikaajaliste võlgade „ümberprofileerimist“, vahendab Reuters.

Vastutasuks andis Ateena järele nõudmistele kaotada saarte maksusoodustused ja tõsta makse laevafirmadele.

Eurogrupi rahandusministrite eesistuja Jeroen Dijsselbloem kinnitas dokumentide saamist Kreekalt, kuid ei kommenteeri neid, kuni neid on hinnanud Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja rahvusvaheline valuutafond (IMF).

Kreeka valitsus küsib reedel parlamendilt volitusi läbirääkimiste pidamiseks „esialgse tegevuse“ üle, enne kui saadakse uut abiraha.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras veetis neljapäeva koos valitsusega viimase hetke meetmepaketti koostades. Selle otsas ripub nüüd Kreeka euroalasse jäämine.

Kui euroala juhid otsustavad pühapäevasel tippkohtumisel, et ettepanekud saavad olla aluseks läbirääkimiste alustamiseks kolmeaastase laenu ja mõningate üleminekurahade saamiseks, on vaja veel üht hääletust, et need seadusena vastu võtta.

Märgina võimalikust probleemist ei kirjutanud reformiettepanekutele alla Tsiprase koalitsioonipartner, kes on ähvardanud valitsusest lahkuda, kui saarte maksusoodustused kaotatakse. Alla ei kirjutanud ka energiaminister Panagiotis Lafazanis, kes juhib SYRIZA vasakäärmuslikku tiiba.

Ettepanekud sisaldasid ka kaitsekulutuste kärpeid, kindlat ajagraafikut erastamiseks (sealhulgas Pireuse sadam ja regionaalsed lennuväljad), hotellide ja restoranide käibemaksu tõstmist ning vaesematele pensionäridele makstava lisa kärpimist.