Kuid Kreeka keskpank ei anna erakorralist likviidsusabi (ELA) pankadele pealgalt ilusate siniste silmade eest. Selleks peavad pankadel olema tagatised.

„Erakorralist likviidsusabi (ELA) antakse pankadele juhtudel, kui panga likviidsed varad on teatud perioodiks kahanenud. ELA antakse pankadele, kes on maksejõulised ja kellel on pakkuda aktsepteeritavaid tagatisi,“ kommenteeris Eesti Pank. „Kreeka pankadele antava ELA riskid on Kreeka keskpanga kanda, ehk kui mõni pank peaks pankrotistuma, siis kahjud sellest kannab Kreeka keskpank, mitte euroala keskpangad tervikuna.“

Eesti Pank riskib kaudselt Kreeka võlakirjadega umbes 50 miljoni euroga.

„Eesti Pangal ei ole Kreeka võlakirju,“ kommenteeris keskpank Eesti Panga otseseid ja kaudseid riske sesoes Kreekaga. „Eesti Pank omab kaudselt Kreeka riigi võlakirju, kuna euroala keskpangad jagavad rahapoliitikaga seotud tulusid ja ka riske. Riske ja tulusid jagatakse Euroopa Keskpanga kapitalivõtme alusel, mis Eesti puhul on 0,274%. Väärtpaberituruprogrammi (SMP) käivitasid euroala keskpangad 2010. aastal ning selle raames ostetud Kreeka valitsuse võlakirjade "Eesti Panga osa" on suurusjärgus 50 miljonit eurot.“

Eesti Panga kaudsemate riskide hinnang sõltub paljuski sellest, milline stsenaarium paljudest rakendub.

„Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eesti Pangal on varasemate aastate kasumite arvel loodud reserve, millest peaks Kreekaga seotud riskide maandamiseks piisama,“ teatas pank.

Kreeka olukorra otsene mõju Eesti majandusele on väga väike, teatas Eesti Pank. Kreeka osatähtsus Eesti kaubavahetuses on marginaalne, jäädes alla 1%. Kõige suurem oht tuleneb võimalikust Kreeka kriisi negatiivsest mõjust Euroopa majandusele. Seda ohtu peaksid küll vaos hoidma erinevad viimastel aastatel vastu võetud meetmed (erakorralised rahapoliitilised otsused, Euroopa Stabiilsusmehhanism jmt), kuid täielikult välistada seda ei saa.

Reedel otsustas Euroopa Keskpank suurendada Kreeka pankadele antavat erakorralist likviidsusabi 1,8 miljardi euro võrra. Kokku on Kreeka pangad võtnud ligi 86 miljardit eurot erakorralist likviidsusabi, kirjutab Bloomberg.