Äriliidrid on Kreeka keskpangaga kogu selle nädala jooksul tulutult vaielnud, paludes viivitamatult hakata jagama erakorralist likviidsusabi, et oleks võimalik maksta toidu- ja farmaatsiakaupade eest enne, kui turismisektor hävitava löögi saab, vahendab ajaleht The Daily Telegraph.

Allikate sõnul avab keskpank fondid reedel, kuid see pakub leevendust vaid ajutiselt. „Kreeka on sõjajalal,“ ütles rahandusminister Giánis Varoufákis.

Pangaautomaatidest on viie päevaga otsa lõppenud 20-eurosed rahatähed, mistõttu ei ole enam välja võimalik võtta ka kehtestatud limiiti 60 eurot ja tuleb piirduda 50-eurose rahatähega.

Ateena kaubanduskoja president Constantine Michalos ütles, et pankadel ei ole lihtsalt enam raha. „Meid on teavitatud, et pankade on reservides alles vähem kui 500 miljonit eurot. Kõik, kes arvavad, et pangad teisipäeval taas kord uksed avavad, näevad vaid und. Raha saaks otsa vähem kui tunniga,“ tõdes ta.

„Me oleme väga ohtlikus olukorras. Kreeka ettevõtjad on üleeuroopalisest pankadevahelisest süsteemist TARGET2 välja arvatud. Kellelgi ei ole võimalik midagi importida ja ilma tooraineta ei ole neil võimalik ka midagi toota,“ tõdes Michalos.

Oliivide töötlemisega tegeleva firma omanik Pavlos Deas tunnistas usutluses The Telegrpahile, et peab tõenäoliselt oma oliivivabriku, kus töötab pea 250 inimest, juba mõne päeva pärast kinni panema. „Meil ei ole võimalik oma varustajatele välismaal raha saata. Toll peatas kolm meie konteinerit, kuna pankadel ei ole võimalik nende kohta arveid väljastada,“ nentis ta.

Eurotsooni rahandusministrid on välistanud igasugused edasised kõnelused abiprogrammi osas kuni Kreeka valitsuse ellu kutsutud referendumi tulemused on teada.

Rahandusminister Varoufákis ütles neljapäeval, et kui rahvas otsustab mitte järgida valitsuse nõu ja hääletab referendumil „jah“, siis astub ta ametist tagasi juba järgneva päeva õhtul.

„Ma olen valmis aitama igaüht, kelle ülesanne saab olema riik võlakriisist välja juhtida,“ lubas ta. „Kuid mina raiuksin endal pigem käe maha kui hakkaksin laenuandjate soovitud kärpeid ellu viima,“ tõdes ta, avaldades arvamust, et tegelikult tuleks Kreeka võlg ümber struktureerida.