Kreeka plaanib Küprose-sarnast „juukselõikust"

Ükskõik, kas kreeklased ütlevad tänasel referendumil „jah" või „ei", on reaalsus see, et juba esmaspäeva hommikust vaatab neile vastu kurb pilt. Kõik oleneb edaspidi sellest, kas ja kui kiiresti on riigil või keskpangal võimalik saada Euroopast uus rahasüst, kirjutab The Financial Times.

Ühe meetmena on Kreekal võimalik kasutada „juukselõikust", mis selles kontekstis tähendaks, et hoiustajate arvelt võetakse teatud protsent raha, et tagada pankade likviidsus. Sama trikki kasutas 2013. aastal Küpros.

Kreeka ja Küprose „pügamisel" on aga suur erinevus. Kui Küpros võttis finantse vaid üle 100 000 eurostelt hoiustelt, siis Kreeka plaanib seda teha kõikidelt üle 8000 eurostelt hoiustelt ja seda 30% ulatuses.

Kreeka olukord on lihtsalt teine. Siit on väga palju raha viimaste kuudega välja viidud ning suuri hoiustajaid ei ole lihtsalt piisavalt. Küprosel said pihta aga just suuremad pangakliendid, näiteks need, kes kasutasid riiki maksuparadiisina. Väikeettevõtjad suurt lööki ei saanud.

„Juukselõikuse" mehhanism on siiski selline, et selle paneks käima Euroopa Keskpanga otsus. Kreeka pangad tuleb kuulutada maksejõuetuks või ei antaks neile enam lisalaenu. Kõik kolm kreeditori annaksid sellele rohelise tule, kui Kreekaga on saadud kokkueppele pangandussüsteemi üldises restruktureerimises. Koheselt seda meetodit kasutama ei hakata, kuid välistatud see kindlasti ei ole.