Kreeka saatus võib taanduda piima või pasta hinna debatile

Kui kõrge peaks olema õlle või kebabi käibemaksumäär Kreeka kõrtsus? Aga kui palju peaks maksma kohalikus poes piim? Aga kui see on ostetud saartel, mitte mandri-Kreekas?

Kreeka ja kreeditorid on sunnitud tegelema vaidlustega selliste küsimuste üle. Viie kuise läbirääkimise järel on sel nädalal iga päev peetud Brüsselis läbirääkimisi, kuid konsensusele lähenemist on raske märgata, kirjutab Bloomberg.

„Läbirääkimistel võivad sageli väikesed ja ebaolulised asjad muutuda olulisteks,“ ütles Yale’i ülikooli poliitteaduste professor Stathis Kalyvas. „Praegu võib tunduda absurdsena tingida piima hinna üle, kuid lõpuks võib see kujuneda poliitiliselt kuumaks teemaks.“

Malta rahandusminister ütles neljapäeval, et tema ei saa enam aru, milles seisnevad erimeelsused ja mida võiks leppest kustutada või sinna lisada. Kreeklased arvavad, et jätkusuutmatu võla tase on nende hädade põhjuseks ja Euroopa ei taha neile seda andestada. Kreeditorid usuvad, et Kreeka liidrid ei soovi loobuda ebafunktsionaalsest majandusest.

Eile jõuti selgusele, et erimeelsused on töötlemata ja töödeldud toidukauba käibemaksumäära osas. 2015. aastal vaidlevad maailma ühed rikkamad riigid selle üle, kui palju maksu võiks koguda kinopiletite müügilt.

Üks rahvusvaheline läbirääkija mainis, et selle kuu alguses oli vaidluste teemaks põllumehe definitsioon. Seejärel arutati – kas ettevõtete tulumaks võiks olla 28% või 29%? Kuidas peaksid kaugel asuvad Kreeka saared ja seal käivad turistid makse maksma?

Seda kõike räägitakse läbi selle nimel, et Kreeka saaks kätte 7 miljardi eurose laenuosa, et saaks õigeaegselt tasuda IMFile 1,5 miljardit eurot.
Suurtest asjadeks on vaidluse aluseks pensionid. Millal hakata sadadel eri ametialadel ära kaotama varase pensionile mineku võimalusi? Kui kõnelused algasid, oli Kreeka ja kreeditoride erimeelsuseks neli miljardit eurot, lisaks pensionikärbetele ja käibemaksu tõusule. Nüüd on vahe väiksem, kuid näib ületamatu.

Ikka peavad 19 riigi rahandusministrid vaidlema selle üle, kas pasta hakkab maksma 5 või siis ikkagi 6 eurosenti rohkem, mis näib juba absurdina.